Menüü 
Postimees.ee: Eesti Energia avaldab tõe varade seisust
18.01.2016MeediakajastusLuba põletada puitu Auvere uues põlevkivielektrijaamas võis päästa Eesti Energia viieteistkümne aasta taguse musta stsenaariumi kordumisest, kui ettevõtte varad hinnati äkitselt alla lausa veerandi võrra.
Kui Eesti Energia varade allahindamine sööb raamatupidamislikult ära ettevõtte kasumi, tuleb leppida kahjumiga, mis omakorda ähvardab lüüa suure augu niigi hõredasse riigieelarvesse.
Energiahiiu poolt ootamatult teisipäeva hommikuks välja kuulutatud pressikonverents tõotab kummutada poliitikute seas levivad halvaendelised ennustused. Kurjakuulutavaim prognoos rääkis suurema osa Auvere uue elektrijaama maksumuse korstnasse kirjutamisest veel enne, kui see tehnika viimase sõna järgi kujundatud tööstusseade pidulikult käivitatakse.
«Tõenäoliselt ulatub varade allahindamise summa 450 miljoni euroni, millest 400 miljonit tuleb Auvere elektrijaamast, ülejäänud aga Ameerika põlevkiviprojektist ja muudest väiksematest asjadest,» ütles Postimehele kõrgetes täitevvõimu ametites töötanud tegevpoliitik, kes rääkis anonüümselt.
«Audiitorid nõudsid suurt varade alla hindamist juba eelmises, 2014. aasta aruandes, mis aga tähendanuks auku riigieelarvesse.»
Eesti Energia võttis eelmisel nädalal 640 miljonit eurot maksnud Auvere elektrijaama võtmed vastu seadme ehitanud General Electricult. Kui lõviosa elektrijaama maksumusest kantakse energiahindade madalseisu tõttu korstnasse, võib Eesti Energia, kes 2014. aastal teenis ligi 190 miljoni euro suuruse kasumi, langeda sama suurusjärgu võrra kahjumisse.
Postimehega rääkinud poliitiku hinnangul päästaks Auvere jaama allahindamiseks üksnes puidu põletamine, mis aga toob kaasa suuremad taastuvenergia tasud elektritarbijatele, kuid ka toorme kallinemise.
Neljapäeval otsustas valitsus, et Auveres võib hakkpuitu põletada selleks, et osaleda rahvusvahelises taastuvenergiakvootide äris. «Puidu põletamise korral langeb tõenäoliselt vajadus uue elektrijaama allahindamiseks täiesti ära või jääb vaid paarikümne miljoni piiridesse,» rääkis teine tegevpoliitik, kes on samuti kõrges täitevvõimu ametis töötanud.
«Kuna varem uuendatud vanu katlaid tuleb samuti alla hinnata ning ka Ameerika projekti, siis varade allahindluse mahuks võib kujuneda maksimaalselt 200 miljonit eurot.»
Kolmandast stsenaariumist rääkinud poliitik pidas võimalikuks, et Auvere tuleb puidu põletamise abil puhtalt välja ning varade allahindamise maht ulatub vaid mõnekümne miljoni euroni, mis oleks varasemaid aastaid silmas pidades tavapärane.
2013. aastal hindas Eesti Energia Aulepa tuulepargi alla 8,2 miljoni euro võrra, Iru elektrijaama 2,8 miljoni euro võrra ja Narva elektrijaamade varad lausa 58,3 miljoni euro võrra.
Kuni eilseni olid nii Eesti Energia kui ka ettevõtte üldkoosoleku rolli täitev rahandusminister majandustulemuste suhtes kidakeelsed.
«Meie asjatundjad töötavad praegu pingeliselt ning vastuseid praegu ei ole,» ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter eelmisel nädalal. «Meil pole põhjust oma majandustulemusi vaka all hoida ning võimaluse korral avaldame need.»
Rahandusminister Sven Sester soovitas oodata kannatlikult börsile saadetavaid teateid, sest võlakirjade tõttu peab Eesti Energia olulised sõnumid edastama esmalt avalikus kauplemiskeskkonnas. «Eesti Energia analüüsib hetkel oma varade katteväärtust, kuid otsuseid ei ole veel langetatud,» lausus Sester. «Eeldan otsuseid lähiajal ja siis annab ettevõte sellest teada börsi kaudu.»
Energiaturu osaliste kinnitusel kujuneb Eesti Energia põlevkiviga seotud varade allahindamine pikas perspektiivis möödapääsmatuks, sest elektri turuhind on langenud väga madalale.
«Turud näivad ka edaspidi hoidvat sellist hinnataset, mis muudab põlevkivienergeetikaga edasi liikumise perspektiivi küsitavaks,» ütles energiaga kaupleva ettevõtte Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson. «Ükski tootja ega ka Eesti Energia ei suuda turuhinda mõjutada.»
Olukorda saab Alliksoni sõnul leevendada just varade allahindamisega, sest kui seda õigesti teha, jääb negatiivne mõju – kahjum – vaid ühte aastasse.
«Tegemist pole traagikaga, sest vaid vähesed pikalt tegutsenud ettevõtted pole mõnel aastal kahjumlikult töötanud. Eesti riigieelarve ei pruugi isegi kahjumiga aastal dramaatilises mahus ilma jääda Eesti Energia makstavatest dividendidest, sest omanikutulu saab maksta varem akumuleeritud kasumi arvelt. Ettevõtte säästmise nimel võidakse dividendide võtmisest olulisel määral loobuda või edasi lükata,» rääkis Allikson.
Eesti tarbijale mängib olukord trumbid kätte, sest juurde tuleb tuuleenergiat, ühendusi välisriikidega ning ka soomlased avavad varsti uue tuumajaama.
«Põlevkivist energia tootmisele näitab hindu madala hoidev konkurents pikaajalist negatiivset mõju, mistõttu tasub kindlasti põlevkivikateldes puitu põletada, kui see pole kvalifitseeritav keelatud riigiabiks,» lausus Allikson.
Eesti Energia võlakirjade ümber tõenäoliselt ka suure varade allahindluse korral paanikat ei teki. «Kui Eesti Energia on börsilt tema võlakirju ostnud investoritele varem jaganud õiget teavet, siis ei pruugi varade suure alla hindamise korral sellega kaasneda võlakirjadega seotud tormi. Energeetikasse investeerivad tavaliselt professionaalid, kes pidid saabuvaid riske ette nägema,» lisas Allikson.
Septembris 2001. aastal kirjutas Postimees, et hiigelkahjumis Eesti Energia varade allahindluse tõttu vähenes ettevõtte varade väärtus aastaga 4,5 miljardi krooni ehk neljandiku võrra, mis toona vähendas ka elektri hinna tõusu survet.
Väärtuslik Eesti Energia
Majandusnäitajad miljonites eurodes
Aasta 2012 2013 2014
Käive 822 966 880
Kasum 80 160 159
Varad 2497 2817 2996
Allikas: Eesti Energia
