Postimees: Eesti inimesed elavad paremini kui kunagi varem (Lennart Ruuda)

01.03.2017Meediakajastus

Kui vaadata eelmise aasta tähtsamaid majandusnäitajaid ja võrrelda neid kümne aasta taguse majandusbuumi tipuga, võib öelda, et Eesti inimesed pole elanud kunagi nii hästi kui praegu. Samas on kasvanud sissetulekute ebavõrdsus.

Majandusanalüütikud toovad tavaliselt välja sisemajanduse kogutoodangu (SKT), mis kajastab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust, millest lahutatakse nende tootmiseks kulutatud raha.

See annab põhjust juubeldada, kuna SKT väärtus püsihindades ületas möödunud aastal esmakordselt 2007. aasta taseme, küündides 17,763 miljardi euroni. Tõus oli veelgi olulisem, kui vaadata SKTd ühe inimese kohta – see kasvas 167,3 euro võrra, 13 476,5 euroni aastas.

Lisaks SKT-le on paremad ka paljud muud näitajad. Näiteks keskmine palk on kümne aastaga kasvanud 23 protsenti, ulatudes mullu kolme kvartali keskmises arvestuses 1124 euroni.

Tööhõive määr on kasvanud 2007. aasta 62,9 protsendilt 65,6 protsendile. Absoluutse vaesuse määr on langenud aga 4,8 protsendilt 3,9 protsendile.

Kui vaadata kinnisvarahindu, siis need ületasid mullu esimest korda buumiaja taseme, vähemalt Tallinnas. Kui 2007. aastal oli korteri keskmine ruutmeetri hind 1620 eurot, siis mullu 1627 eurot. Terve Eesti lõikes on hind aga veidi langenud.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõi omaette küsimusena välja, kas 2007. aasta buumitipu tase oli üldse adekvaatne, kuna üle kümme protsenti lisandväärtusest tuli ehitussektorist.

«Mis ehk kõige tähtsam – majandus seisab oluliselt kindlamatel jalgadel. Kasv on laiapõhjaline, mitte ei põhine laenuraha voolul kinnisvarasse,» selgitas Nestor.

Ta tõi näitena välja, et kui 2007. aasta lõpus ületasid kodumajapidamiste laenukohustused nende hoiuseid 2,1 korda, siis 2016. aasta lõpus vaid 1,2 korda.

Rahandusminister Sven Sester kuulutas samuti, et Eesti majandus on saavutanud kõrgeima taseme pärast iseseisvuse taastamist. «Kui arve vaadata, on meie majanduse maht kõigi aegade suurim. Samas on endiselt kasvuruumi,» märkis ta.

Ministri sõnul on majanduskasvu taga Eesti inimeste tubli töö. «See annab meile kõigile põhjuse rõõmu tunda ja oma vaba Eesti riigi üle uhke olla.»

Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina aga rõhutas, et SKT kasvuga luuakse küll rikkust, kuid see, kuidas inimesed sellest kasu saavad, sõltub sellest, kuidas loodud lisandväärtus ümber jaotatakse.

Seega tuleks tema sõnul vaadata pigem seda, kuidas on muutunud elanike sissetulekud, tarbimine ja nende ostujõud ning kas inimestel on siin ka reaalselt parem elada.

«See tähendab, kas nad on rahul teenuste ja saadaolevate kaupade, taristu ning sellega, kuidas toimivad erinevad institutsioonid. Näiteks praegu on keskmine palk ligikaudu kaks korda kõrgem kui kümme aastat ning isegi kuus korda kõrgem kui 20 aastat tagasi,» rääkis Mertsina.

Samas ei ole tema sõnul kümne aasta tagune buumiaeg üldse mitte hea võrdlus, kuna siis ei suutnud inimesed liigse tarbimise ja liigsete investeeringute tõttu kinnisvarasse piisavalt säästa ning keskmise majapidamise eelarve oli miinuses.

«Seevastu praegu saab keskmine majapidamine tarbimise kõrval ka raha säästa ning enamikul buumile järgnevatel aastatel on nende eelarve olnud positiivne,» märkis ta.

Ta pidas aga vajalikuks rõhutada, et sarnaselt paljude teiste riikidega on suurenenud inimeste sissetulekute ebavõrdsus. Mertsina tõi välja, et kuigi pikas vaates on Eesti elanike ostujõu ja elatustaseme lähenemine Euroopa Liidu keskmisele olnud väga kiire, on see viimasel ajal aeglase majanduskasvu tõttu pidurdunud.

 

Palk on tõusnud, vaesus vähenenud

Kolme kvartali keskmine
2007
2016
■ Keskmine palk
916 eurot
1124 eurot
■ Tööhõive määr
62,90%
65,60%
■ Absoluutse vaesuse määr
4,80%
3,90%
■ Korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinnas
1 620,33 eurot
1 627,27 eurot
■ Korteri keskmine ruutmeetri hind
1 158,75 eurot
1 087,17 eurot

Allikas: statistikaamet