Välisministeerium: ilma ratifitseerimisotsuseta allkirja tagasi ei saa võttaEelnõule andis oma arvamuse ka välisministeerium. Juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski rõhutas oma kirjas, et kuna piirilepingut ei ole riigikogule ratifitseerimiseks esitatud, siis allkirja tagasi ei saa võtta. Ainus, mida Eesti saab teha, on see anda riigikogule ratifitseerimiseks või ratifitseerimata jätmiseks. Seejärel otsustakski parlament, kas Eesti saab lepingu osalisriigiks või mitte.

«Välislepingult allkirja tagasivõtmist ega selle tagasikutsumist rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon ega ka välissuhtlemisseadus (VäSS), mis välislepingute menetlust reguleerivad, ei tunne,» märkis Veski.

Kui leping on riigikogule menetlemiseks ja ratifitseerimiseks esitatud, siis on parlamendil õigus ja kohustus selle üle otsustada. «Valitsus ei ole Eesti ja Venemaa vahelist riigipiirilepingut Riigikogu praegusele koosseisule menetlemiseks esitanud, kuna Venemaa ei ole siiani näidanud üles valmisolekul seda omalt poolt teha. Varasemalt on sama eelnõu olnud Riigikogu kahe koosseisu (XII, XIII) menetluses, kuid kukkunud menetlusest välja koosseisu lõppemisega,» lausus Veski.

Veski rõhutas, et riik on kohustatud hoiduma lepingu mõtte ja eesmärgiga vastuolus olevatest toimingutest, kui ta on sellele alla kirjutanud, kuni ta väljendab selgelt kavatsust mitte saada lepingu osalisriigiks. Ratifitseeritava lepingu puhul tähendab see eelkõige seda, et riigikogu peaks vastu võtma otsuse lepingut mitte ratifitseerida. Seejärel saadetakse teisele lepingupoolele teavitus, et Eesti ei kavatse lepingu osalisriigiks saada. «Algselt antud allkiri jääb seejuures sellele välislepingule igavesti alles,» lõpetas Veski.