Menüü 
Postimees.ee: Kravtšenko ei lahku ka linnatranspordi nõukogust (Anna Põld)
05.05.2021Meediakajastusrahvasaadik Igor Kravtšenko, kes sõitis esmaspäeval autoga tööle minnes riigikogu ees otsa koroonapiirangute vastu protestijate ninamehele ning endisele Tanel Gabtšenkole (uue nimega Daniel Rüütmann), kahetseb tegu, ent ei parlamendist ega Tallinna Linnatranspordi ASi nõukogust ise lahkuda ei plaani. Tema käitumise kritiseerijad asja niisama ei jäta.
Riigikogu liikmena on Kravtšenko pälvinud tähelepanu eelkõige sellega, et on madalat profiili hoidev rahvasaadik ja üks sõnaahtramaid. Peale selle, et ta on alates 2016. aastast asendusliikmena riigikogus, kuulub ta ka Tallinna linnavolikokku ning Tallinna Linnatranspordi (edaspidi TLT) ASi nõukogusse.
Avalik eeskuju, aga ainult tööajal
Esmaspäevase juhtumi taustal on tähelepanuväärne seegi, et mullu allkirjastas TLT ASi nõukogu ja juhatuse juhtimispõhimõtted, kus muu seas toonitatakse ambitsiooni arendada ja juhtida TLTd niimoodi, et asutus oleks heaks eeskujuks.
Küsimustele, millist eeskuju näitab rahvasaadikust nõukogu liige Kravtšenko ning kas tal on sobiv TLT ASi nõukogus jätkata, jättis nõukogu juht ja Tallinna abilinnapea Andrei Novikov sisuliselt vastamata. «Sõiduki juhtimisel ei täitnud rahvasaadik nõukogu tööülesandeid ning seepärast ei pea ma ka põhjendatuks anda sellele hinnanguid nõukogu esimehena,» selgitas ta.
Küll aga lisas Novikov, et on Kravtšenko sisulise tööga TLT nõukogus igati rahul. Novikovi sõnadel on kaalukas roll, sest just nõukogu liikmesuse üle otsustab linnavõim. Linna juhivad aga . ei õnnestunud eile tabada.
Tallinna suurim opositsioonijõud asja aga nii ei jäta ning teema tõstatatakse volikogus. «TLT ASi nõukogus tõepoolest sellise liiklushoiakuga vist eeskuju ei peaks näitama,» sõnas fraktsiooni juht Kristen Michal. «Pentsik, et nad (TLT – toim) ise ei ole sellises asjas seda küsimust püstitanud.»
Kui TLT ASi nõukogu liikmesuse üle otsustavad Kravtšenko erakonnakaaslased ning riigikogu liikme mandaati saab sisuliselt ära võtta vaid jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, taandub kõik rahvasaadiku südametunnistusele. Ehkki ta on öelnud, et kahetseb tegu, ei plaani ta ise mingeid samme astuda.
«Mitmed tagajärjed on minule, minu kolleegidele ja ka minu perele saabunud ehk tegin oma käitumisega haiget ka teistele ja pean selle olukorraga täna hakkama saama. Olen vabandanud kodaniku ja ühiskonna ees ning teinud järeldused,» ütles ta Postimehele.
Rahvasaadik lisas, et seda intsidenti poleks mitte mingil juhul tohtinud juhtuda. «Tänases valguses toimunud nn koroonavõitlusevastased aktsioonid olid toimunud pikalt ning lasin nendel enda üle võitu saada,» põhjendas ta oma käitumist.
«Sellise inimese koht ei ole riigikogus»
«Tegemist on ilmselgelt ebaeetilise käitumisega, mis on vastuolus nii tavamoraaliga kui ka riigikogu liikme hea tavaga, mis ütleb, et riigikogu liige on kaaskodanike suhtes lugupidav ja viisakas,» kommenteeris riigikogu liige Margit Sutrop (). Ta lisas, et otsasõitmise videot vaadates on selge, et tegemist on ülbe ja üleoleva käitumisega meeleavaldajate suhtes, ning rahvasaadiku selline käitumine kahjustab riigikogu mainet.
«Kui tegemist poleks riigikogu liikmega, oleksime lihtsalt nördinud. Aga rahvasaadikutele esitame kõrgemaid nõudmisi. Rahvasaadik, kelle käitumine kaaskodanike suhtes on agressiivne ja kes ei pea millekski kodanike põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, kujutab endast ohtu põhiseaduslikule korrale,» sõnas Sutrop.
esimees on Kravtšenko käitumise ERRi vahendusel hukka mõistnud, kuid ei pea vajalikuks erakonnakaaslase lahkumist riigikogust.
Kui teisipäeval ütles politsei, et menetluse alustamiseks pole põhjust, sest esialgse info järgi ei saanud keegi juhtumis kannatada ning jalakäija ei soovinud politseilt enamat sekkumist, siis eile jõudis politseini info haiglast, kus jalakäijal oli siiski fikseeritud vigastus.
Daniel Rüütmanni sõnul on avaldus menetluse alustamiseks politseile esitatud, ühtlasi on ettevalmistamisel kahjunõue nii moraalse kui ka füüsilise kahju korvamiseks. Ka lisas Rüütmann, et pole Kravtšenkoga tuttav, ehkki nad on pikalt erakonnakaaslased olnud. Eile õhtuks polnud veel selgunud, kas politsei alustab menetlust või mitte.
Mullu augustis pälvis Kravtšenko tähelepanu sellega, et ei toetanud Eesti-Valgevene parlamendirühma juhina riigikogus kohalolijatest ainsana avaldust Valgevene demokraatia toetuseks. Rahvasaadik selgitas, et tegu on tema isikliku seisukohaga ning ta ei soovi teemat pikemalt kommenteerida. Seepeale leidis toetusrühma asejuht (Isamaa), et Kravtšenko võiks parlamendirühma juhi kohalt tagasi astuda. Kravtšenko seda ei teinud ning juhib siiani toetusrühma. Ka jättis Kravtšenko hääletamata 2018. aastal, kui riigikogu võttis suure enamusega vastu avalduse Ukraina suveräänsuse toetuseks.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
3) tema tagasiastumisega käesoleva seadusega ettenähtud korras;
4) kui riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
5) tema surma korral.
Riigikogu liige võib oma algatusel riigikogust tagasi astuda.
Allikas: riigikogu liikme staatuse seadus
Igor Kravtšenko (48)
Riigikogu liige 2016. aastast, on pääsenud riigikokku Rein Ratase ja Lauri Laatsi asendusliikmena.
Kuulub riigikogu keskkonnakomisjoni.
On aastate jooksul juhtinud ühte eelnõu (Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seadus).
Alates 2016. aastast võtnud riigikogu istungitel sõna 23 korda.
Juhib Eesti-Valgevene ja Eesti-Türkmenistani parlamendirühma.
liige (2005–2008), alates 2009. aastast .
Lõpetas 2003. aastal Tallinna Majanduskooli raamatupidamise eriala.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tallinna Linnatranspordi ASi nõukogu liige.
Tallinna linnavolikogu liige (2005–2016, 2017–)
Valimispiirkond: Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa
Suurim häältesaak: riigikogu valimised 2015 – 1360 häält (ei osutunud valituks)
