Postimees.ee: Kreeka hakkas juba raha saama (Tõnis Oja)

15.07.2015Meediakajastus

Kuigi kolmapäeva hilisõhtul (või õigemini eile varahommikul) hääletas Kreeka parlament uue päästepaketi jaoks vajalike seadusmuudatuste poolt, ei tähenda see veel automaatselt, et riigi olukord kergemaks läheb. Umbes 86 miljardi suurune rahalaev saabub Kreekasse kõige varem augusti keskpaigas, aga inimestel, ettevõtetel ja riigil on vaja elada ka vahepealsel ajal.

Olukorra teeb kreeklaste jaoks keerulisemaks asjaolu, et veel sellel kuul on vaja võlga maksta tagasi seitse miljardit eurot ning järgmisel kuul veel viis miljardit eurot.

Vahepealse nn sildfinantseerimise teevad keeruliseks mitmesugused juriidilised ja tehnilised takistused. Eks takistused ongi selleks, et neid ületada, ning juba varem olid poliitikud üsna veendunud, et lahendused leitakse.

«Mitte kunagi ei maksa alahinnata Euroopa juristide ja ökonomistide võimeid lahenduste leidmisel,» säutsus Twitteris Soome rahandusminister Alexander Stubb mõned päevad tagasi.

Uued läbirääkimised

Eile toimuski eurotsooni rahandusministrite ehk eurogrupi järjekordne telefonikonverents, kus arutati Kreekale seitsme miljardi euro eraldamist, et riik saaks vajalikud osamaksed tasuda hiljemalt esmaspäeval. Veidi enam kui tunni kestnud konverentsil otsustasid rahandusministrid põhimõtteliselt eraldada Kreekale seitse miljardit eurot. Tehniliste detailide väljatöötamise tõttu peaks ametlik otsus selle kohta tulema täna. Laen tuleb Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF).

Eurotsooni mittekuuluvad riigid – Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Tšehhi Vabariik –, kes osalevad EFSFis, olid fondi vahendite kasutamise vastu, aga rahandusministrid lubavad neile ilmselt lisagarantiisid, mille tagatiseks on eurotsooni keskpankade käes olevate Kreeka võlakirjade intressid.

Eurogrupp otsustas ka alustada läbirääkimisi Kreekaga uue abipaketi saamiseks Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM), mille osalised on vaid 19 euroala riiki.

Rahandusminister Sven Sester ütles kolmapäeval, et viimase kolme nädala jooksul on rahandusministrid saanud kokku 10 korda, millele siis eile lisandus veel üks arutelu.

Teise rahasüsti otsuse sai eile Kreeka Euroopa Keskpangalt (EKP). Nimelt otsustas keskpanga nõukogu eile, et suurendab hellenitemaa pankadele erakordset likviidsusabi 900 miljoni euro võrra. Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi sõnul rahuldati nõue täielikult mööndes siiski, et see nõue taandati ühele nädalale. Kreeka pangad peaksid taas uksed avama esmaspäeval.

Euroopa Keskpank tegutseb usus, et Kreeka pangad on maksejõulised ja Kreeka riik on maksejõuline.

«Oleme alati tegutsenud eeldusel, et Kreeka jääb euroala liikmeks,» ütles Draghi. «Selles pole kunagi olnud küsimust.»

Kreeka uued seadused, mille kohaselt viiakse ellu pensionireform, käibemaksu ühtlustamine ning 50 miljardi euro väärtuses riigivara antakse eraõiguslikule fondile, võeti vastu tänu opositsiooni toetusele. Seaduspaketi poolt hääletas 300 parlamendiliikmest 229, vastu 64 ja kuus jäid erapooletuks. Vasakäärmusliku partei Syriza 149 liikmest hääletas seaduse vastu 32 parlamendisaadikut, teiste hulgas endine rahandusminister Yaris Varoufakis.

«Me ei usu sellesse, kuid oleme sunnitud selle vastu võtma,» ütles peaminister Alexis Tsipras enne hääletamist peetud kõnes.

Schäuble skeptiline

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on siiski veendunud, et Kreeka ainus võimalus võlakoormuse vähendamiseks on eurotsoonist väljaastumine. «Mina ei tea, mitte keegi ei tea, kuidas see hakkab tööle ilma võlgade osalise mahakandmiseta ja kõik teavad, et mahakandmine pole euroliikmesusega kohaldatav,» ütles ta raadiojaamale Deutschlandfunk.

Reutersi küsitletud analüütikutest peaaegu kolmandik usub, et Kreeka lahkub eurotsoonist ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on öelnud, et Ateena vajab suuremat võlakoormuse vähendamist, millega Euroopa nõus ei ole.

Võlakoormuse mahakandmisele seisab vastu terve rida riike eesotsas Saksamaaga. Selle vastu on ka Eesti. Kõne alla võib tulla intressimäära alandamine ja maksetähtaegade pikendamine, mitte aga laenu põhiosa vähendamine.

Raha Kreekale

Hellenitemaa saab lähiajal:

Seitsme miljardi euro suuruse sildfinantseerimise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF).

Euroopa Keskpank (EKP) suurendas erakordset likviidsusabi 900 miljoni euro võrra.

Allikas: PM