Postimees.ee: KÜSITLUS ⟩ Milline poliitik peab koroonavaktsiini mürgiks? Kes eelistab Sputnikut? (Meinhard Pulk)

09.02.2021Meediakajastus

Veebruari alguses tõdes reformierakondlane Jürgen Ligi sotsiaalmeedias, et rääkides Aivar Koka ja ühe EKRE rahvasaadikuga oli seltskonnast tema ainsana koroonavaktsiini usku ning -teadlik vestlusosaline. Et poliitikute hoiakutest selgust saada, viis Postimees 101 parlamendiliikme ning 15 ministri vahel läbi küsitluse. Koroonavaktsiinist keeldumist kinnitasid vaid üksikud EKRE fraktsiooni liikmed.

Kategooriliselt on Covid-19 vaktsiini vastu Kalle Grünthal ja Uno Kaskpeit, tõenäoliselt ei lase end vaktsineerida ka Anti Poolamets.

«Teatavasti kulub vaktsiini väljatöötamiseks päris pikka aega. Katsed ja katsetulemused ei ole aastane töö ning see tähendab, et meil ei ole kõik kõrvalmõjud ning nende tagajärjed teada – näiteks lapseootel peredel,» põhjendas Grünthal.

Küsimusele, mis võiks vaktsiini asemel olla võtmeks pandeemia lõpetamisele, vastas Grünthal, et hetkel puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui palju on tegelikke koroonasurmasid, sest koroonatestid on ülitundlikud ning võimendavad vastavaid molekule.

Uno Kaskpeit ei ole enda sõnul aga nõus endale igasugu mürke sisse süstima. «Kuidas see vaktsiin töötab? Ta on nii uus asi. Parem väldin ja loodan, et ma ei saa viirust. Ma suurtes seltskondades igale poole ninapidi juurde ei roni,» rääkis piirivalvespetsialist Kaskpeit.

Kust tuleb veendumus, et vaktsiin on mürk? «Ta on nii uus. Ega ma ma mingi katsejänes ei ole,» vastas Kaskpeit.

Rahvuskonservatiivid otsustavad jooksvalt

Ka Anti Poolamets tõdes, et ta pigem ei vaktsineeri ennast ning üritab end hoida teiste vahenditega. Lõpliku vastuse jäi ta vähemalt praegu veel võlgu.

«Ma olen juba oma karantiini ära olnud ja valmisoleku läbipõdemiseks vastu võtnud,» sõnas Poolamets, kes vaktsiinidesse laiemalt suhtub «teaduslikult ja objektiivselt». Ta lisas: «Näiteks gripivaktsiini on tohter Margus Punab pidanud ebaefektiivseks ja tema seda ei kasuta.»

Veel üks ekrelane Helle-Moonika Helme lubas otsuse vaktsineerimise kohta teha jooksvalt. Mis tingimustest see otsus sõltub? «Nagu tavainimene ikka ütleb, et see oleks tervisele võimalikult ohutu. Ma arvan, et see on kõikidele inimestele, kes peavad selliseid otsuseid langetama, kõige tähtsam.»

Lõplikku otsust ei ole teinud ka Paul Puustusmaa. «Kui tekib võimalus, siis enne otsustamist lähtun sellest, kuidas ja millisel moel selline võimalus tekkis. Sõltuvalt allikast saan teha otsuse vaktsineerimiseks või mittevaktsineerimiseks. Ma ei ole samas vaktsineerimise suhtes skeptiline,» vastas ta.

Mart Helmele juba pakuti vaktsiini

Endisele siseministrile ning EKRE esimehele Mart Helmele anti vanuse (71) tõttu perearsti poolt võimalus end vaktsineerida, kuid sellest ta keeldus. Siiski rõhutas ta, et ta ei ole vaktsiinivastane, vaid ta lihtsalt ei soovinud ega näinud vajadust olla järjekordne «eliitvaktsineeritu».

Kuigi suurimad vaktsiinivastased tulevad konservatiivsest rahvaerakonnast, on sealgi selges ülekaalus need saadikud, kes on nõus end vaktsineerida laskma.

Ülejäänud fraktsioonides on pilt küllaltki klaar. Keskerakondlast Marek Jürgensoni pani põgusalt muretsema uudis, et äsja Euroopas müügiloa saanud AstraZeneca ei ole tõhus Lõuna-Aafrika mutatsiooni vastu, kuid üldiselt on temagi vaktsineerimise pooldajate paadis.

Kuigi Jürgensoni erakonnakaaslane Mihhail Stalnuhhin on samuti valmis vaktsineerima, on tema kõigi kolme Euroopa ravimiameti müügiloa saanud vaktsiini – AstraZeneca, Pfizer/BioNTech ja Moderna – suhtes skeptiline ning eelistab idanaabrite vaktsiini, Euroopas müügiluba veel mitte taotlenud Sputnik Vd.

Samasse suunda sihtis ka Peeter Ernits (EKRE) oma vastusega küsimusele, millist Eestis kasutusel olevat vaktsiini ta eelistab. «Võiks vastata pikalt, aga ei hakka. Kuid miks te ei ole sellesse ritta lisanud ka teisi väga efektiivseid vaktsiine, mis maailmas on olemas?» küsis Ernits.

Poliitikud liialt valivad ei ole

Ülejäänud poliitikud on juba selgemalt vaktsiinusku, sealhulgas Aivar Kokk, kelle valmiduses vaktsineerida Ligi oma ühismeedia postituses kahtles. «Kuna olen ise hiljuti  koroonat põdenud, siis lähiajal vaktsineerimist ei vaja, aga toetan igati vaktsineerimist,» kinnitas riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees.

Suurema osa vastanute jaoks pole vahet, millist juba müügiloa saanud vaktsiini neile süstitakse ning usaldatakse perearsti ja teisi eksperte. Nagu ütles isamaalane Tarmo Kruusimäe: «Ega see ole šokolaadipood, et valid.»

Kuid mõnel parlamendisaadikul teatud eelistused siiski on. Näiteks sotsiaaldemokraat Riina Sikkut valiks võimaluse korral just uut mRNA-põhist vaktsiini ehk Pfizerit või Modernat, kuigi nõustub ta ükskõik millise perearsti poolt valitud vaktsiiniga. Nende kahe vahel teeks valiku ka Valdo Randpere (REF).

Pfizer/BioNTech on aga selge esimene eelistus nii Natalia Malleusi kui Peeter Rahneli (mõlemad KE) jaoks. Jaak Valge (EKRE) eelistab nn vana kooli vaktsiini AstraZenecat.

Aadu Must (KE) ning Urmas Reitelmann (EKRE) valiksid võimaluse korral kergemini menetletavat ning ühedoosilist vaktsiini. Sellistest pääseb Eesti turule kõige kiiremini tõenäoliselt ameeriklaste Johnson&Johnson, mis lubas veebruarikuu jooksul Euroopa ravimiametilt müügiluba taotleda.

Kas «eeskuju» ja «ettetrügimine» on sassi läinud?

Viimastel nädalatel on kirgi kütnud mitmed «eliitvaktsineeritute» juhtumid, kus vaktsiine on süstitud järjekorraväliselt inimestele, kes muidu vaktsiini saama ei peaks. Peaminister Kaja Kallas on seetõttu lubanud vaktsineerimiskava täpsustada ja üle vaadata ka riigi toimimiseks oluliste ametikohtade vaktsineerimise korra.

Lisaks on juba avaldatud arvamust, et ministrid ja riigikogu liikmed võinuks olla vaktsineerimisjärjekorras eespool. Näiteks USAs on poliitikute vaktsineerimist põhjendatud eeskuju näitamise ning vaktsineerimisvastaste hirmude peletamisega. Postimehe küsitluses varieerusid arvamused seinast seina, ühtset mustrit ei leitud ka erakondade sees.

Jaak Valge arvates peaks eeskuju selles küsimuses olema meedikutel. «Ma tõesti ei arva «populistina», et riigikogu liikmed ja ministrid võiksid olla eespool. Mulle meeldib ikka tunda end terve ühiskonnaga samaväärsena. Ma ei ole parem ega ohustatum kui keskmine ühiskonnaliige ning kuna nakatumisrisk ja risk, et haigus kulgeb raskel kujul, ei ole kõrge, pole arvata ka seda, et valitsuse või riigikogu töö mõne üksiku nakatunu pärast seisma jääb,» tõdes ajaloolane.

Sarnast seisukohta väljendas Jürgen Ligi: «Olen nõus eeskuju olema, aga nagu opositsioonigi poolt vaadates, nii meeldib mulle poliitikute puhul endiselt ametikohast tulenevatest eelistamistest hoidumine.»

Reformierakondlane Valdo Randpere märkis, et Eestis on sassi läinud mõisted «eeskuju» ja «järjekorras ettetrügimine». Ta selgitas: «USA võib ju näitena poliitikute varajasest vaktsineerimisest ka sobida, aga veel parem näide on Iisrael, kus esimese süsti sai kaamerate ees peaminister. See oli eeskujuks, aga ka tasuks selle eest, et Iisraeli valitsus on muretsenud oma riigile vaktsiine niisugusel hulgal, et märtsi lõpuks peaks 60 protsenti elanikkonnast olema seal vaktsineeritud. Kui Eesti valitsus oleks samasuguse vaktsineerimise tempo suutnud meile pakkuda, siis poleks olnud ka mingit probleemi poliitikute eelisjärekorras vaktsineerimisega. Praeguse vaktsineerimise tempo juures jõuab Eesti pigem 6 protsendi juurde märtsi lõpuks ja selles valguses oleks poliitikute eelisjärjekorras vaktsineerimine suhtekorralduslik katastroof.»

Mitme ministri (riigihalduse minister Jaak Aab, kaitseminister Kalle Laanet) sõnul võiks poliitikute eeskuju seisneda mitte nii väga varajases vaktsineerimises, vaid maskikandmises ning sotsiaalse distantsi hoidmises.

Rõhutati ka vajadust rohkemateks sõnavõttudeks. «Poliitikutel tuleb selge sõnaga öelda oma valijatele ja ühiskonnale tervikuna, et vaktsineerimist tuleb usaldada ja see aitab päästa elusid,» märkis Sven Sester (Isamaa).

Ka sotsiaaldemokraat Eduard Odinets nentis, et poliitikud võiks rohkem vaktsineerimise teemal sõna võtta, kuid olla väga ettevaatlikud oma sõnumitega ning lähtuda kontrollitud ja teadlaste poolt tõestatud faktidest. «Ma ei usu, et poliitikud peaks vaktsineerimisel eespool olema, kuid võiks mõelda avaliku arvamuse liidrite peale laiemalt (kelle hulgas võib ka mõni poliitik olla), et eeskujuks vaktsineerimisel oleks inimesed, keda laiem avalikkus usaldab,» lausus ta.

Ministrite eelisvaktsineerimisele jagub toetajaid

Staažikas rahvasaadik, valitsuse vahetumisega parlamenti naasnud Ivi Eenmaa (REF) on sarnaselt mitmele kolleegile veendunud, et ministrite vaktsineerimine pidanuks suisa kohustuslik olema.

«Eestis on kombeks ja levinud arusaam võrdsetest õigustest kõigile ja igaühele eraldi, kuid unustatakse medali teine pool – vastutuse võtmine. Kõrvuti meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike, päästjatega ehk nn eesliinil olijatega on valitsuse liikmetel ja teistel kõrgeid riigiameteid kandvatel inimestel eriline vastutus oma maa ja rahva ees. Sellistel ametipostidel töötavate inimeste suhtes peaks olema lausa kohustus neid vaktsineerida. Mitte ilkuda, nagu meil on kombeks,» lausus Eenmaa. Seda, et ministrid vääriksid varajast vaktsiini, toetas märkimisväärne arv saadikutest.

Nii konservatiivi Paul Puustusmaa kui ka sotsiaaldemokraadi Riina Sikkuti sõnul oleks pidanud vaktsineerimiskavas nägema varem ette ministritega seotud probleeme. «Mul on keeruline ette kujutada, kuidas peaminister või näiteks välisminister, kes tõenäoliselt reisimise taastudes peavad rahvusvahelistel kohtumistel osalema, jätavad minemata, sest nende vaktsineerimisjärjekord pole saabunud ja välisriik vaktsineerimispassita reisijaid riiki ei luba,» leidis Sikkut.

Ta lisas: «Kui aga on kokku lepitud alustada eesliinitöötajatest ja riskirühmadest, siis ei saa poliitikut «vahele võtta», vaid vaktsiini saavad enne ikkagi riskirühma kuulujad, kellest mõned on ka poliitikud, aga ülejäänud ootavad oma järjekorda.»

Eenmaa tõi eraldi kategooriana välja diplomaadid välismaal. «Puudub igasugune info, millal nendeni jõutakse. Kas sinna seltskonda peaks kuuluma ka riigikogu liikmed – ei ole kindel. Arvan, et meie töö ei ole eluohtlik,» usub ta.

Mida arvati poliitikute eelisvaktsineerimisest?

Kuivõrd poliitikute eelisvaktsineerimise kohta küsiti arvamust avatud küsimusena, varieerusid ka vastused konkreetsematest vähemkonkreetsemateni.

Mitmed parlamendiliikmed, sealhulgas spiiker Henn Põlluaas (EKRE), ei pea riigikogu liikmete eelisvaktsineerimist õigeks põhjusel, et kaugtöö on seni hästi toiminud. Loogiliseks ei peetud ka seda, kui hakatakse juba koostatud vaktsineerimiskava muutma poliitikute heaoluks, liiatigi, kui seda tehakse poolsalaja.

Keskerakondlane Andrei Korobeinik peab aga nii riigikogu liikmete kui ministrite vaktsineerimist eeskuju näitamiseks mõistlikuks. «Praegu on levinud arvamus, et poliitikud vaktsineerimisega ei kiirusta, et vaadata kuidas teistel vaktsineeritud inimestel läheb. See mõjutab ühiskonna suhtumist vaktsineerimisse,» põhjendas ta. Ka Aadu Must (KE) jagas arusaama, et valitsust ja parlamenti tulnuks eelisjärjekorras vaktsineerida nii riigi juhtkonna töövõime tagamise kui ka eeskuju andmise eesmärgil.

Üks värskematest parlamendiliikmetest Margit Sutrop (RE) juhtis muuhulgas tähelepanu vajadusele leppida ühiskonnas kokku ka selles, millist käitumist tuleb oodata juba vaktsiini saanutelt.