Postimees.ee: Maksupoliitika ajas paremerakonnad tülli (Kadri Hansalu)

03.02.2015Meediakajastus

Kuigi selles, et tööjõu maksukoormust tuleks vähendada, on parempoolsed parlamendiparteid Isamaa ja Res Publica Liit (IRL ) ning Reformierakond nõus, siis täpsemate maksuplaanide arutelu kasvas eile Postimehe stuudios toimunud väitlusel kiiresti sõnasõjaks.

IRLi esindanud Sven Sester ja Margus Tsahkna  olid seisukohal, et kõige olulisem on vähendada madalapalgaliste maksukoormust, mis omakorda elavdaks läbi suurenenud tarbimise ka majandust. Reformierakonna seisukohti kaitsnud Jürgen Ligi ja Arto Aas kinnitasid, et nende laiapõhjalisem maksupakett aitab kaasa majanduse struktuuri paranemisele, mis viib ka laialdase ja kiire palgatõusuni.

Tsahkna kirjeldas väitluse avakõnes, kuidas Eestis on üle 600 000 tavalise tööinimese, kellest pool saab palka, millega on raske hakkama saada. Seetõttu pakkus IRL välja lahenduse, millega seotakse maksuvaba miinimum sissetuleku suurusega nii, et mida väiksem on sissetulek, seda väiksem on ka makstav tulumaks. Tsahkna rõhutas, et IRL tahab parempoolse erakonnana soosida seda, et inimesed saaksid rohkem raha kätte ja vajaksid vähem sotsiaaltoetusi.

Ligi rääkis oma avakõnes, et ka Reformierakonna hinnangul on tööjõumaksud Eesti maksusüsteemi suurim probleem ning seega lubavad nad kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada sotsiaalmaksu kahe ja töötuskindlustusmakset 0,45 protsendi võrra.

Sellega aga rahumeelsed kirjeldused ka lõppesid ja erakonnad asusid teineteise maksuprogramme maatasa tegema.

 

IRLi eeskujud

Reformierakonna retoorika on juba valimisreklaamidest tuttav: IRLi maksuplaan on sisuliselt astmeline tulumaks, mis karistab inimesi, kes rohkem pingutavad, ning see soosib madalapalgaliste töökohtade loomist, kuna palga tõstmisel võtab riik kõrgema tulumaksuga suurema osa tõusust ära. «IRL on ehitanud monstrumi,» ütles Ligi.

Sester ütles oma kõnes vastuseks, et Ligi ei saa millestki aru ning sarnast maksuplaani on rakendanud mitmed riigid, näiteks USA ja Suurbritannia. Tema sõnul vähendas madalapalgalistele tähelepanu pööramine riigist lahkujate arvu ja kiirendas majanduskasvu.

Lisaks rõhutas Sester taas, et mida rohkem saab inimene raha palgapäeval kätte, seda vähem vajab ta riigilt sotsiaaltoetusi.

IRL omakorda süüdistas Reformierakonda hoolimatuses ja väitis, et viimase meetmed ei aita sadu tuhandeid inimesi, kes elavad juba aastaid vaesuses. «Reformierakond peaks lõpetama hoolimatu poliitika ja hakkama arve vaatama,» ütles Tsahkna.

Lisaks võidavad Sesteri hinnangul Reformierakonna kavast kõrgepalgalised, ning see ei vähendaks väljarännet, vaid suurendaks kihistumist.

Ligi vastas, et riigi konkurentsivõimet ei saa tõsta vaid madalapalgalistele keskendudes. Reformierakonna maksukava aga annab tema sõnul madalapalgalistele lootuse paremale töökohale, maksukergenduse ja suurema maksuvaba miinimumi. Alates 650-eurosest palgast jätab nende pakkumine Ligi sõnul inimesele juba rohkem raha kätte kui IRLi kava järgi.

Lisaks vaieldi väitluse jooksul läbivalt, kui palju IRLi maksuplaan ikkagi riigile maksma läheb ja kui suur on selle järgi tulumaksumäär alates 501-eurosest palgast. Lõplikku selgust tunniajase väitluse jooksul aga ei saanudki.

 

Kohtuniku seisukoht

Väitluse teises pooles suunas Reformierakond arutelu üha enam selles suunas, et IRL on kaugenenud parempoolsest poliitikast ning nende retoorika sarnaneb astmelist tulumaksu kaitstes ja maksudebatis «tavalistele inimestele» rõhudes üha enam Keskerakonna omaga. Aas kutsus üles IRLi ikka parempoolseks jääma – siis oleks neil võimalik ka koostööd teha.

Tsahkna ütles oma lõppsõnas, et pidev Keskerakonnaga hirmutamine on nendel valimistel juba hale ja tegelema peaks konkreetsete probleemidega. Tema sõnul Reformierakonna võistkond vassis, kasutas hulgaliselt demagoogiat ning ei tunnistanud reaalset olukorda, kus pool tavalistest tööinimestest teenib alla 800 euro suurust palka.

Väitluse kohtunik, Väitlusseltsi nõukogu esimees Margo Loor leidis, et väitluse võitis IRL, kes lähenes teemale laiapõhjalisemalt ja tegi väitlustehniliselt parema töö.

Järgmisel nädalal osalevad Postimehe ja Väitlusseltsi valimiseelses väitluses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna ning ülejärgmisel nädalal Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad. Ka nendeks väitlusteks valitakse teema, milles erakondade arvamused lahknevad.

 

Postimees.ee küsitlus

Kumma võistkonna argumendid on veenvamad?

Reformierakonna 53%

Isamaa ja Res Publica Liidu 47%

2858 vastajat