Postimees.ee: Ministrid Mikk Saar, Sven Soiver, Heimar Lenk … (Cätriin Vuks)

26.06.2016Meediakajastus

Tegelikult ükski pealkirjas nimetatud meestest – vastavalt muusikalilaulja, TV3 uudistetoimetaja ja riigikogu liige – Stenbocki majas ametis ei ole. Ometi pakkus nii mõnigi Ühiskonnauuringute Instituudi uuringule vastanu, et Eesti kultuuriminister on Mikk Saar (tegelikult on selles ametis Indrek Saar) ja rahandusminister Sven Soiver (tegelikult Sven Sester). Küll aga võib hea poliitõnne korral minister saada kogenud Toompeal olijast Heimar Lengist.

Eesti ministrite tuntuse edetabelit valitseb ülekaalukalt Reformierakond eesotsas peaminister Taavi Rõivasega. Tervelt 90 protsenti uuringus osalenutest teadis, et just tema on praegune valitsusjuht. Teisele kohale tuli hetkel parteitu, kuid Reformierakonnale lähedane välisminister Marina Kaljurand. Tema ametikohaga on kursis ligi kolmandiku võrra vähem vastajaid – 61 protsenti. Oravatele tõi pronksmedali haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, keda teati Rõivasest täpselt poole vähem, 45 protsenti.

Pärast kümneprotsendilist kaotust kolmandale kohale tulevad edetabelis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) tuntumad esindajad valitsuses. Kultuuriminister Indrek Saare viib tema ametiga kokku 35 protsenti ja Hannes Hansot kui kaitseministrit teab 28 protsenti vastanutest.

Kõige tuntumat Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liiget, rahandusminister Sven Sesterit, teab napilt vähem kui neljandik vastajatest – 24 protsenti. Edetabelis hingab talle kuklasse parteikaaslasest keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle tuntusprotsent on 19. Mõlemad mahtusid siiski veel esikümnesse.

Venekeelsete teadmatus

Ainult venekeelse elanikkonna seas teatakse ministreid palju vähem. Rõivas on kõige tuntum 71 protsendiga, talle järgnevad Kaljurand 26 ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 18 protsendiga. 15 valitsuse liikmest vaid viie tuntus ületab viie protsendi piiri. Kristen Michali, Margus Tsahkna ja Arto Aasa tulemus jääb suisa nulli peale.

Politoloog Vello Pettai ütles, et venekeelsete elanike meediapilt on eestikeelsetega võrreldes hoopis teine ning ka nende lõimitus ühiskonnaga väiksem. Seetõttu ei jõua oluline info iga päev vene keele kõnelejateni.

Uuringu teinud Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson ütles, et kõige paremini on Eesti ministritega kursis vähemalt 35-aastane kõrgharidusega töötav meesterahvas. Kõige vähem teab aga ministreid vene keeles kõnelev, madala haridustaseme ja väikese sissetulekuga nooremapoolne täiskasvanu.

Vastajate erakondlik eelistus ei mõjuta ministrite ametite ja nimedega kursis olekut. Näiteks reformierakondlasest siseministri Hanno Pevkuri ametit teadsid kõige paremini Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valijad. Pevkuri parteikaaslase Kristen Michali seostasid majandus- ja taristuministri portfelliga kõige rohkem Vabaerakonna pooldajaid.

Tervise- ja tööminister Ossinovski paistab uuringutulemustes silma sellega, et rahvas kipub teda paigutama lausa mitmesse ministeeriumi. Eelmise valitsuse koosseisus täitis ta haridus- ja teadusministri ülesandeid, neli protsenti vastanutest omistab talle ka praegu sama ametit, kuus protsenti aga arvab, et Ossinovski on sotsiaalkaitseminister. Selle valdkonna esindaja valitsuses on tegelikult IRLi esimees Margus Tsahkna (seitse protsenti), kes edestab selles küsimuses Ossinovskit vaid ühe protsendiga.

Tuntuselt viiendale kohale platseerunud kaitseminister Hanso asemele pakkusid vastajad tema eelkäija Sven Mikseriga võrdselt kindralleitnant Riho Terrast, kes on hoopis kaitseväe juhataja.

Rõivase eelmise valitsuse liikmeid pakutakse praegusteks ministriteks vähe. Vaid üks-kaks protsenti vastanutest arvab, et justiitsministri kohustusi täidab endiselt Andres Anvelt, kaitseminister on Sven Mikser või majandus- ja taristuminister Urve Palo. Valitsuse eelmises koosseisus nii keskkonna- kui ka välisministri kohustusi täita jõudnud Keit Pentus-Rosimannus on ministrina unustusehõlma vajunud – tema nime mainis ametis oleva ministrina alla ühe protsendi vastanutest.

Pildil olek mõjutab

Ministri tuntus on ka piirkonniti erinev. Endist Elva ja Tartu linnapead ning praegust maaeluministrit Urmas Kruuset seostasid õige ministeeriumiga ligi pooled (46 protsenti) uuringus osalenud lõunaeestlased, Ida-Virumaa elanikest vastas õigesti vaid kolm protsenti.

Nii politoloog Pettai kui ka analüütik Johanson arvavad, et mida kauem on inimene ametis olnud, seda rohkem see teadmine ühiskonnas kinnistub. Samas on valitsusjuht Rõivas ja siseminister Pevkur püsinud ametis sama kaua, kuid esimese ametikohta oskab nimetada 90 protsenti ja teise oma vaid 15 protsenti vastajatest.

Peale valitsuses oldud aja mõjutab Pettai sõnul ministri tuntust ka see, kui palju on tema isik ühiskonnas n-ö pildil. Selles on suur osa meedial. Ta ütles, et ajakirjandus osaleb aktiivselt poliitiku kuvandi loomisel ning tugevalt mõjutab ministri positsiooni poliitiliste skandaalide, võimuvõitluse ja valitsuse vahetumise kajastamine.

Pettai ja Johansoni kinnitusel mõjutab ministri isiku tuntust ka tema ametinimetuse tuntus. Pingerea lõpus paiknevad riigihalduse minister Arto Aas ja sotsiaalkaitseminister Tsahkna, kelle poliitilise karjääriga on kursis vastavalt kuus ja seitse protsenti vastajatest. Need ministeeriumid on tekkinud alles viimastel aastatel ega ole seetõttu veel rahva teadvuses kinnistunud.

Tsahkna puhul oletas Pettai, et tema on tõenäoliselt tuntud rohkem IRLi esimehe kui ministrina. Erandiks võib pidada ainsat valitsusse kuuluvat naissoost ministrit Liisa Oviiri. Ettevõtlusministri ametinimetus on küll uus, kuid ometi jõudis tema tuntuse poolest esikümnesse 17 protsendiga.