Postimees.ee: Ministrid peavad haigekassa nõukogu saamatuks (Hanneli Rudi)

31.08.2016Meediakajastus

Rahandus- ja terviseminister on eri meelt, mida hakata peale haigekassa puudujäägiga. Nüüd on leitud üksmeel ühes asjas: oma osa kriisis on haigekassa nõrgal nõukogul, kuhu mõlemad ministrid ka ise kuuluvad.

«Haigekassa nõukogu töötab kehvasti, sest sinna on nimetatud inimesi, kellel on tervishoius oma huvid ja sellest tulenevalt on paljud nõukogu tasemel otsused viidud haigekassa juhatuse tasemele,» sõnas töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski.

«See tähendab, et nõukogul puudub võimalus tervishoiusüsteemi juhtida, sest huvide konflikti vältimiseks on paljud nõukogu taseme otsused delegeeritud juhatusele,» tunnistas minister.

Palju erinevaid huvisid

Ta tõi näiteks mullu suurt pahameelt tekitanud haigekassa otsuse koondada eriarstiabi suurematesse haiglatesse. «Haigekassa nõukogu ei saanud põhimõtteliselt otsustada, milliseid erialasid haiglatest tellida, sest erinevate haiglate esindajad on nõukogu liikmed ehk automaatselt tekiks huvide konflikt,» sõnas ta.

Nii langetas suurt pahameelt põhjustanud otsused haigekassa juhatus, kuigi Ossinovski sõnul oli tegu regionaalpoliitiliste otsustega, mille eest peavad vastutama need inimesed, kellele on antud voli teha regionaalpoliitilisi otsuseid. «Antud juhul siis haigekassa nõukogusse nimetatud valitsuse ja riigikogu liikmed,» lisas minister.

Ka rahandusminister Sven Sester möönis, et haigekassa nõukogu koosseis tuleks üle vaadata, sest praeguses 15-liikmelises nõukogus on väga paljude erinevate huvide esindajaid. Ta tõi positiivse näitena töötukassa nõukogu, kus on kuus esindajat. «Täna me nentisime, et tuleb vaadata ka nõukogule otsa,» tõdes Sester.

«Viimasel ajal on hakatud määrama sinna otseselt huvitatud osalisi, seal on ravimitööstuse, erameditsiini esindajad,» ütles haigekassa nõukogu liige, ametiühingute esindaja Peep Peterson. Ta tunnistas, et üsna palju aega kulub spetsiifiliste probleemide arutamisele, näiteks kuidas erahaiglaid rahastada.

Ametiühingute juhi sõnul suhtub nõukogu nüüd kriitilisemalt haigekassa juhatuse tehtud arvutustesse, samas ta möönis, et neil puudub võimekus hinnata, kui realistlikud nad on. «Neid ei suuda nõukogu ka tulevikus kontrollida, selleks juhatus ongi,» ütles Peterson.

Kuigi rahandusminister nõuab, et haigekassa eelarve tuleb tasakaalustuda, on see Petersoni hinnangul üle jõu käiv ülesanne. «Väga pikaajaliselt, ka siis, kui Taavi Rõivas oli ise sotsiaalminister, jäeti otsustamata, kuidas jätkusuutlikkust tagada,» ütles Peterson. Ametiühingud ei ole tema sõnul nõus, et piirdutakse teenuste kärpimisega. Kindlasti tuleb leida tervishoidu uut tulu.

«Me teame, et meditsiinitöötajate palgad tõusevad 20 miljonit, esimesi haiguspäevi tuleks hüvitada, et hiljem suuri kulutusi ära hoida, see maksab seitse miljonit. Maksaravimi ülekulu on võimalik saada kontrolli alla, aga see on tegelikult struktuurne probleem, valitsus on seda kogu aeg teadnud, aga on sellest mööda vaadanud ja ei ole viitsinud aastate jooksul lahendada,» oli Peterson kriitiline.

Tema hinnangul pole realistlik loota, et üks minister selle kärpimise teel kuu ajaga ära lahendab. «Aga see vähemalt annab selle võimaluse, et tehakse kaugemale ulatuvaid järeldusi,» sõnas Peterson.

Lahendused septembriks

Rääkides haigekassa 33 miljoni suurusest miinusest, ütles peaminister Rõivas pärast kohtumist rahandus- ja terviseministriga, et see ülekulu on pannud valitsuse keerulisse seisu. «Info (haigekassa eelarve lõhkimineku kohta – toim) on laekunud riigi jaoks tagantjärele ja valitsuse poolelt oleme praegu sundviskes. Nüüd on meil miinus, millele tuleb lahendus leida,» tunnistas ta.

Peaministri sõnul peab minister Ossinovski esitama valitsusele 22. septembriks oma ettepanekud, kuidas saaks seda miinust käesoleval aastal vähendada.

Töö- ja tervishoiuminister lubas, et eelarve tasakaalu saamiseks ravimahu kärpimise teed ei minda, kuna ravijärjekorrad on juba praegu liiga pikad. «Ootame ära 14. septembri, kui haigekassa juhatus esitab oma ettepanekud, ja siis vaatame, milliseid poliitilisi valikuid me oleme valmis tegema,» ütles Ossinovski.

Ossinovski lubas, et ravijärjekorrad ei pikene, Sester nii kindlat vastust ei andnud. «Ma ootaksin ära Ossinovski ettepanekud. Aga kui sul on eelarve kinnitatud ja sa oled öelnud, et su kulud on sellised, siis seda eelarvet tuleb täita, tahad või mitte,» toonitas rahandusminister.

Haigekassa nõukogu

Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister, nõukogu esimees

Sven Sester, rahandusminister

Aivar Kokk, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Viktor Vassiljev, riigikogu esindaja

Heli Paluste, sotsiaalministeerium

Ene Tomberg, Eesti Lastekaitse Liit

Andres Ergma, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Puuetega Inimeste Koda

Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

Sergei Nazarenko, regionaalhaigla radioloog

Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu juhataja

Ardo Reinsalu, ASi Ortopeedia Arstid haigla juhataja

Sven Pertens, ASi Lemminkäinen juhatuse esimees

Riho Tapfer, Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja