Postimees: Müüjatele firmaautode uus maksukava ei meeldi

17.07.2016Meediakajastus

Viimastel kuudel on palju tähelepanu pälvinud rahandusministeeriumi plaan muuta ettevõtete sõiduautode erakasutuse maksustamise süsteemi. Üheks pahameeleobjektiks on olnud soov märgistada erasõiduks kasutatavad firmaautod kleebisega.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) juhatuse liikme Sulev Naruski sõnul tunduks talle selline asi võõras. «Mina ütleks, et see tundub väga vanamoeline, et märgistame kõik ära, ja siis on väga lihtne peale kaevata,» lausus ta.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ei näe selles probleemi. «Seda kindlasti ei tasu eirata, et siin on sotsiaalset kontrolli. Ka praegu on see ju täiesti olemas,» sõnas ametnik, ent tunnistas samas, et mõnda asja peab ministeerium ka ise paremini teavitama.

«Näiteks kui sa lähed lähetusse Tartusse ja peatud Põhjaka mõisas, et lõunat süüa, siis see ei muuda seda sõitu isiklikuks sõiduks. Aga kui sa sõidad vanaemale Võrumaale külla ja paned teist aastat järjest kirja, et otsid sealt kinnisvara, aga ei leia seda üles, siis saadakse aru, et siin on mingi jama,» selgitas asekantsler ja lisas, et asju tuleb võtta mõistuse piires.

Loevad kilovatid, mitte CO2

Ent kleepsudest enam segab AMTELit hoopis see, et uue erisoodustusmaksu aluseks soovitakse võtta auto võimsust ehk kilovatte ning mitte süsihappegaasi (CO2) emissiooni, millega riik maksustaks ka keskkonnakahjulikku käitumist ja soodustaks keskkonnasõbralike autode ostmist.

«Idee ise on teretulnud, aga meid häirib kilovatipõhisus, mis on sellisele maksustamisele liiga kitsas vaatevinkel. Riik üritab erisoodustust vaadata ainult saadud soodustuse vaatenurgast, aga meie meelest on see liiga kitsas vaatenurk – arvesse tuleks võtta igasuguseid mõjusid,» märkis Narusk. Tema hinnangul oleks õigem võtta aluseks hoopis CO2-emissioon, mida kasutatakse autodega seotud maksude puhul enamikus Euroopa Liidu riikides.

«Kuna CO2 on hästi korrelatsioonis kilovattidega, on see hästi korrelatsioonis ka auto hinnaga,» selgitas Narusk, viidates rahandusministeeriumi analüüsile, mille kohaselt on auto võimsus tugevas korrelatsioonis auto hinnaga.

AMTELi esindaja sõnul on näiteks elektriautode võimsused tavaliselt isegi suuremad kui tavaautodel, ent ökoloogiline jalajälg märksa väiksem. «Esiteks on elektriautot kallim osta kui tavaautot, ja nüüd antakse selle maksuga signaal, et elektriautot ei ole üleüldse mõtet osta,» näitlikustas ta.

Jegorovi sõnul kujunes kilovatipõhisus välja analüüsi käigus. «Meie (s.o ministeerium) tahtsime seda maksu senisest tunduvalt rohkem hüve väärtusega siduda ja see on kõige rohkem seotud auto enda väärtusega. Sõiduki hinda aga kajastab ainult see, kui sa ostad auto salongist ja maksad selle hinna. Aga mõned firmad rendivad autosid, mõned ostavad järelturult, ja siin pole võimalik hüve väärtust samamoodi mõõta,» täpsustas ta.

Seetõttu võetigi kasutusele kilovatid, mille korrelatsioon auto hinnaga võrreldes on kõige suurem – ligi 90 protsenti.

«On korrelatsioon ka CO2-ga, aga sellega on üks väga suur probleem. Nimelt neljandikul autodest ei ole CO2 siiamaani märgitud tehnilisse passi. Kõikidel uutel sõidukitel on, aga vanadel ei ole. Ehk siis kas neile tuleks luua alternatiivsüsteem või saata kõik kuhugi töökotta, et mõõta CO2,» ütles Jegorov.

Asekantsler lisas, et konsultatsioonidel tööandjate keskliidu ja teiste osalistega sai selgeks, et vanematele autodele alternatiivse süsteemi loomist ei toetaks keegi. Tema sõnul on üks väiksem põhjus ka eelmisel aastal Volkswageni ümber lahvatanud skandaal, mille puhul tuli välja, et firma oli oma autode CO2-emissiooni näitusid võltsinud.

Väiksema erisoodustusmaksuga elektriautode ostmise soodustamist Jegorov õigeks ei pea. «Kui hakkaksime erisoodustuse kaudu soodustama konkreetsete autode ostmist, siis sellisel maksul oleks väga tugevasti automaksu elemente. Elektriautosid koheldakse soodsamalt paljudes riikides, seda küll aga automaksu kontekstis, ja sel juhul saavad soodustuse kõik, kes autot omavad, mitte ainult tööandjad,» ütles ta.

Soodustus vanale autole

Kuid AMTELil jagus etteheiteid veel. «Eriti kummaline on see, et vanematele autodele soovitakse anda maksusoodustust,» sõnas Narusk. Tema sõnul vaadatakse selle puhul ainult töötaja saadud hüvet, aga tegelikult peaks riik vaatama asju laiemalt.

«Kui anname soodustuse vanale autole, siis on see signaal, et mine osta Kesk-Euroopast vana kasutatud auto ja saad maksusoodustust. Nagunii kannatab Eesti suhteliselt vana autopargi all,» lausus AMTELi juhatuse liige.

Jegorov on selle sõnumi osas Naruskiga samuti teist meelt. «Mis sõnumi oleksime andnud, kui maksustame samasuguste kilovattidega kümneaastase panni sama maksuga kui uue auto? Kui räägime sellest, et tahame maksustada hüve väärtust, siis see, kas tööandja annab sulle kümme aastat vana auto või tutika, siis kas selle hüve väärtus on erinev? On ju ikka, uus auto on ikka uus auto,» selgitas ta.

Asekantsleri sõnul hakkaks ettevõtja näiteks uue Honda CR-V pealt maksma 148 eurot kuus, aga samade kilovattidega üle viie aasta vana auto eest 111 eurot. «Kas see 37 eurot kuus on tõesti see, mis paneb mõtlema, kas võtta uus auto salongist või osta mõni kuueaastane auto kusagilt Euroopast? Nende (AMTELi – toim) seisukoht on arusaadav, sest nemad tegelevad autode müügiga, aga ma ei usu, et see hakkab mõjutama,» lausus ta.

Tõnis Palts: kvaliteetautode kõrgem maksustamine on kommunistlik mõtteviis

Suurettevõtja ja kunagine rahandusminister Tõnis Palts (IRL) peab ohtlikuks ja kommunistlikuks rahandusministeeriumi hiljutist kava, mille järgi hakatakse firmade võimsamaid autosid kõrgemalt maksustama.

«Rahandusministeeriumi ametnikud põhjendavad paremate tootmisvahendite – kvaliteetsemate autode -kõrgemat maksustamist sellega, et nii on õiglasem. Tegemist on ohtliku mõtteviisiga, et mitte öelda kommunistliku mõtteviisiga,» kirjutas Palts sotsiaalmeedias. «Usun, et rahandusminister Sven Sester (Paltsu erakonnakaaslane -toim) targa mehena peaks sellesse sekkuma. Sõidupäevikute kaotamise ja kvaliteetautode maksustamise vahele seose leidmine on ametnike poolt väga einsteinlik.»

Valitsus arutas 5. juulil kabinetinõupidamisel Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud selle võimsusega. Rahandusministeeriumi tehtud ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustusmäär auto võimsusest lähtuva arvestusega ja kilovati hind hakkaks olema 1,96 eurot. Seega oleks erisoodustuse maksukohustus 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.

Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ja väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ligikaudu 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendataks lisaks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust.

Ühtlasi arutas valitsus rahandusministeeriumi ettepanekut viia miinimumini ettevõtjatele siiani kehtinud bürokraatia. Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ja maksuhaldurile raskesti kontrollitav, tegi ministeerium ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada, selgitas rahandusminister Sester tänavu aprillis.