Postimees: Opositsioon ei taha Partsi kontrollikotta lubada (Karin Kangro)

10.10.2016Meediakajastus

UMBUSALDUS. Opositsioonisaadikud pole rahul valitsuse eilse otsusega ja hauvad Taavi Rõivasele umbusalduse avaldamist.

Valitsus otsustas eile telefoniistungil, et esitab Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu liikme Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks. Viimased enam kui 12 aastat töötas kontrollikojas Kersti Kaljulaid, kes täidab eilsest presidendikohuseid.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et otsus tuli üksmeelselt. «Partsi kasuks räägib ainuüksi fakt, et tegemist on endise peaministriga, ning kaalu lisab seegi, et ta on olnud majandusminister ja riigikontrolör,» ütles ta valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

IRLi esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna pidas oluliseks, et valitsuses suudeti saavutada üksmeel. Ta märkis, et kuna kontrollikoja senine liige Kersti Kaljulaid valiti parlamendis väga suure poliitilise konsensusega presidendiks ja Eesti koht kontrollikojas jäi tühjaks, pidi valitsus otsusele jõudma.

Partsi kandidatuuri valitsusele esitanud rahandusminister, IRLi kuuluv Sven Sester ütles Postimehele, et tal on hea meel, et just Parts on esitatud esindajaks Euroopa Kontrollikotta. «Kontrollikoda täidab Euroopa Liidus sama rolli mis riigikontroll Eestis. Tegemist on täitevvõimust sõltumatu auditeerimisega, mis peab andma maksumaksjatele erapooletu kinnituse, kas avalikku raha kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult,» rääkis ta.

Herkeli hinnangul oleks kõige eetilisem ja avalikkuse suhtes lugupidavam valida täiesti uus ja apoliitiline kandidaat.
Nüüd esitab välisministeerium Partsi kandidatuuri ja vajalikud dokumendid rahandusministri sõnul ELi nõukogu peasekretariaadile, kes edastab kandidaadi Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendi eelarve kontrolli komisjon koostab talle küsimustiku ning teeb kuulamise, mille põhjal kujundab oma arvamuse.

Parts ütles ERRile, et kavatseb nüüd tõsiselt valmistuda Euroopa Parlamendis toimuvateks kuulamisteks. «Otsus ei olnud just kiiremate hulgast, kuid mine tea, milleks selline viibimine kasulik võis olla,» märkis ta. «Ehk on ka positiivset võimalik näha.»

Riigikogu opositsioonipoliitikud taunivad valitsuse otsust nimetada Parts kontrollikoja liikme kandidaadiks ning ähvardavad algatada peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul lubas saadikurühm juba aasta eest, et kui valitsus otsustab esitada kontrollikoja liikme kandidaadiks Partsi, kes ministrina oli kimpus Euroopa reeglite täitmisega, algatatakse Rõivase umbusaldamine.

«Eelnevate kogemuste põhjal on selge, et Juhan Parts ei sobi Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas. Valitsus on täna (eile – toim) avalikkusele teatavaks tehtud otsusega pöördunud tagasi juba läbitallatud rajale, mida Keskerakond ei kavatse aktsepteerida,» ütles Simson fraktsiooni pressiesindaja teatel.

Simsoni sõnul on peale Partsi esitamise veel põhjuseid, et algatada peaministri umbusaldamine. Üks on näiteks parvlaevatehingud, millest võib välja kooruda Eesti lähiajaloo suurimaid korruptsioonijuhtumeid. Ta kinnitas, et kavatseb lähipäevil konsulteerida nii Konservatiivse Rahvaerakonna kui ka Vabaerakonna fraktsiooni juhtidega, et algatada ühiselt Rõivase umbusaldamise avaldus.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel teatas erakonna pressiesindaja vahendusel, et partei mõistab hukka valitsuse otsuse saata Parts kontrollikotta ning peab seda nii uue presidendi kui ka Eesti avalikkuse suhtes inetuks.

«Uskumatu, kuidas mitu kuud ägedalt vaieldud teema – Juhan Partsi saatmine Euroopa Kontrollikotta – lahenes täna sotside, IRLi ja Reformierakonna telefoniistungi kiirotsusega,» kirjeldas Herkel. Ta lisas, et valitsuserakonnad ignoreerivad täielikult asjaolu, et nii saab kogu presidendivalimise saaga häbiväärse lõpu. Tema hinnangul jääb mulje, et tegu on poliitilise tehinguga, mille käigus vahetati Parts Kaljulaidi vastu.

Herkeli hinnangul oleks praeguses olukorras kõige eetilisem ja Eesti avalikkuse suhtes lugupidavam valida täiesti uus, pädev ja apoliitiline kontrollikoja kandidaat. «Kahju, et valitsusel ei jätkunud riigimehelikkust ega elementaarset viisakust mitte rikkuda presidendi ametivande andmise päeva sellise uudisega,» lisas Herkel.

Kontrollikoja liikme nimetamine on koalitsioonis juba eelmise aasta lõpust pingeid tekitanud ülesanne, millega valitsus polnud hakkama saanud hoolimata sellest, et kaks ametiaega kontrollikojas töötanud ja eelmisel nädalal presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi viimane ametiaeg lõppes tänavu mais. Partsi nimetamise vastu seisis seni Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes nõudis uue ja sobivama kandidaadi esitamist.

Euroopa Kontrollikoja ülesanne on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitorina kontrollida, kas ELi eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kogutud ja kasutatud seaduslikult ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas. Kontrollikotta kuulub üks liige igast ELi liikmesriigist.

Ossinovski sõnul astuti samm tagasi, et käituda riigimehelikult

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsid nõustusid Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Juhan Partsi esitamisega Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks, sest küsimus on riigi usaldusväärsuses.

Kuidas kokkulepe sündis, arvestades, et Juhan Parts on kontrollikoja liikme võimaliku kandidaadi staatuses olnud juba aasta aega?

Reformierakond ja IRL on tõesti üsna jäigalt sellele kohale pakkunud ainult üht kandidaati. Mina olen varem öelnud, et Juhan Parts ei ole sellele kohale kõige sobivam kandidaat, ja palunud peaministril leida uus inimene. Eks me saime aru, et kui Kersti Kaljulaid presidendiks valitakse, siis tõstatub ka kontrollikoja liikme küsimus uue teravusega. Kuna aga partneritel oli väga jäigalt üks positsioon, siis nõustusime selle kompromissiga.

Aasta eest oli teil Partsi senisele tegevusele terve hulk etteheiteid. Kas need on tänaseks ununenud?

Ei, sotsiaaldemokraatide seisukoht Juhan Partsi kandidatuuri suhtes ei ole muutunud. Muutunud on olukord ja muutunud selliselt, et tänaseks ei ole enam küsimus ühes või teises kandidaadis, vaid Eesti riigi usaldusväärsuses. Euroopa kõrged ametipostid ei saa kindlasti riigi poolt tühjaks jääda ja kuna partneritel ei olnud kahjuks pakkuda teistsugust lahendust, siis selleks, et riik saaks edasi minna, astusime sammu tagasi.

Kas taotlesite omalt poolt ka nüüd uue kandidaadi esitamist?

Ikka ütlesin, et otsiks uue inimese, kellel ei oleks sellist poliitilist taaka, ja lahendaksime selle küsimuse kõigile viisakalt ja ka avalikkusele arusaadavamalt ära, aga Reformierakond ja IRL seisid väga selgelt ja ühtselt ühe kandidaadi taga.

Kõrgetele kohtadele on nimetatud väga palju IRLi taustaga inimesi, kas näete selles probleemi? Ka Kaljulaidil on tegelikult Isamaa taust.

Kindlasti ei saa Kersti Kaljulaidi IRLi presidendiks lugeda. Loodan, et ka presidendi kantselei ametikohtade suhtes tulevad järgmised otsused oluliselt laiapõhjalisemad, kui nad tänaseni on olnud. See, et IRL on soovinud mitmeid oma kõrgeid poliitikuid poliitikast väljutada, on nende otsus.

Mida sotsiaaldemokraadid Partsi kandidatuuriga nõustumise eest vastu saavad?

Viimase aasta jooksul on kontrollikoja kandidaadiga seoses püütud aeg-ajalt ikka rääkida, et teeksime kaupa, ka presidendivalimiste kontekstis. Aga me ei ole soovinud.