Postimees.ee: Poliitikud ja võlanõustajad hoiatavad, et laenureklaami eelnõu tekitab probleeme, mitte ei lahenda neid (Ege Tamm, Mari Eesmaa)

17.07.2019Meediakajastus

Majandusministeeriumi idee lõdvendada laenupakkujatele kehtivaid rangeid reklaamireegleid teeb poliitikud ja võlanõustajad umbusklikuks, kuna siis lõdvenevad reeglid ka kiirlaenude pakkujatele.

Kahtlustatakse, et kui anda kiirlaenupakkujatele luba reklaami sisusse rohkem panustada, siis see tekitab probleeme pigem juurde kui lahendab neid.

«Sisuliselt jääb arusaamatuks, millist ühiskondlikku probleemi valitsus selle sammuga lahendab,» ütles reformierakondlane Liina Kersna. Ta kinnitas, et suhtub kiirlaenu puudutavate reklaamipiirangute vähendamisse äärmise ettevaatlikkusega. «See on lühikest aega ametis olnud valitsuselt juba teine ettepanek, mis annaks hoogu kiirlaenu jagavatele ettevõtjatele, kelle seas on ka ühe koalitsioonipartneri toetaja,» sõnas Kersna.

Kersna viitab seda öeldes koalitsiooni plaanile teha teine pensionisammas vabatahtlikuks. Toetaja all peab ta aga silmas kiirlaenu andmisega tegeleva ettevõtte Bigbank omanikku Parvel Pruunsilda, kes on Isamaa erakonda sadade tuhandete eurodega toetanud.

Samas on ka Isamaa liige ja riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester piirangute lõdvendamise suhtes skeptiline. «Sel turul tuleb arvestada, et klient on tehingut tegema asudes automaatselt juba nõrgemas positsioonis,» märkis ta. Kolm aastat tagasi oli Sester üks neist, kes kiirlaenureklaami piiramist puudutava seadusepunkti eest seisis. «Praeguse info järgi olen pigem skeptiline kiirlaenu reklaamipiirangute vabamaks muutmisel. Kindlasti ootame majandusministrilt analüüsi ja selgeid argumente, miks soovitakse kiirlaenu reklaamiturgu liberaliseerida,» ütles majanduskomisjoni esimees.

Võiks arvata, et mõju tuvastamiseks tuleb seda kõigepealt uurida, seekord on aga vastupidi. Mõju pole uuritud, ometi saab eelnõu seletuskirjast lugeda, et seaduse rakendamisel puudub oluline mõju, mistõttu ei ole mõjude analüüsi tehtud. «Muudatus loob parema õigusselguse seaduse rakendamisel nii ettevõtjatele kui järelevalve teostajatele,» seisab seletuskirjas. «Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning loodus- ja elukeskkonnale.»

Liina Kersna väidab vastupidist. «Kiirlaenu ärimudel on sisuliselt sotsiaalsete probleemide tekitamine, mitte nende lahendamine,» sõnas Kersna. Ta tõi näite, et need, kes pangast laenu ei saa, võtavad kiirlaenu, kuigi nende tagasimaksevõimekus võib tihtipeale olla napp. «Kiirlaenu võtmine on näiliselt kerge, aga tegelikult kohutavalt kallis lahendus meeleheitel inimestele, mida riik ei peaks soosima,» rääkis Kersna.

Temaga on nõus sotsiaaldemokraat, endine töö- ja terviseminister Riina Sikkut. «Me ei räägi ainult reklaamituru piiramisest. See teenus on suure sotsiaalse mõjuga,» ütles ta. Sikkut rõhutas, et kiirlaenu võtavad sageli sundseisu sattunud inimesed, kellel ei ole aega või oskust võrrelda erinevaid laenupakkumisi.

Majandusministeeriumi hinnangul võiks aga reklaaminfo inimest laenupakkujate asjus hoopis rohkem harida. «Tarbijatele on vaja teha ka teavitustööd, juhtides nende tähelepanu teenuse olemusele, sellega kaasnevatele riskidele, sotsiaalreklaamidega,» selgitas ministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.

Talving toonitas, et muudatus ei mõjuta teisi tarbijakrediidile esitatud nõudeid. See tähendab, et ka edaspidi on keelatud reklaamide atraktiivseks muutmine ja laenuvõtmisele ahvatlemine.

«Praegu ei ole probleemi, et laenu kohta liiga vähe informatsiooni oleks,» arvas reformierakonna liige Kristen Michal. «Kui see eelnõu ei lahenda muud probleemi, kui et laenuandjal on vähe kliente, siis ühiskond ei vaja seda,» lisas ta.

Et kiirlaenupakkuja reklaam võiks inimeste teadlikkust suurendada, äratab kahtlusi ka võlanõustajates. Võlanõustajate liidu juhatuse liige Ester Saag ütles eile Postimehele, et tõenäoliselt esitavad ettevõtjad ainult seda infot, mis on neile kasulik. «Reklaam on suunatud sellele, et leida rohkem kliente, see on paratamatu. See on äriloogika,» ütles Saag.

«Lisareklaami nüüd küll vaja ei ole. See, kellel hädasti kiirlaenu vaja, leiab selle teenuse ise ka üles,» ütles kogenud võlanõustaja Terje Lääts, kes puutub võlaorjusse takerdunud inimestega kokku iga päev. Läätse kinnitusel ei võeta laenu enam üksnes siis, kui sentigi hinge taga pole, vaid hoopis kergekäelisemalt. «Paljud kiirlaenuvõtjad on noored inimesed, kes arvavad, et laenude peal elamine ongi normaalne,» tõdes ta, lisades, et sageli võetakse just väikestes maakohtades kiirlaenu näiteks puhkusereisiks ja isegi lapse sünnipäeva korraldamiseks. «Tahetakse teistele näidata, et ka meil on kõik hästi,» sõnas ta.

Läätse sõnul jäävad inimesed laenuvõtmisest justkui sõltuvusse. Ta tõi näite ühest oma kliendist. Noormees võttis kiirlaenu, aga ei suutnud seda tagasi maksta, ja et mitte võlgu jääda, veenis oma ema võtma pangast laenu, et kiirlaen saaks tagasi makstud. Üks laenumure lahendatud, võttis noormees elamiseks uue kiirlaenu. «Ta ütles, et ta ei oska rahata elada,» märkis võlanõustaja. Lääts on veendumusel, et reklaaminõuete leebemaks muutmise asemel peaks kiirlaenu andmise süsteemi hoopis karmistama. Tema arvates peaksid kliendid tõendama oma sissetulekuid nii nagu pangas.