Postimees.ee: Puust ja punaseks: kuidas valitakse riigikogu (Ülle Harju)

05.01.2023Meediakajastus
Riigikogu valimistel mõjutab iga antud hääl, kes ja kuidas Eestit järgmisel neljal aastal valitseb. Samas tasub kandidaadi väljavalimisel rehkendada mõningate valimissüsteemi eripäradega, mida arvestades saab tõenäolisemalt soovitud tulemuse.

Valimisteni jäänud kahe kuu jooksul võib erakondade toetus muutuda, kuid viimase avaliku arvamuse küsitluse järgi (Norstat Eesti 12.2022) on jõujooned järgmised: Reformierakonda toetab 32, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 25, Keskerakonda 16, Eesti 200 kümme, Isamaad ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kumbagi umbes seitse protsenti valimisõiguslikest inimestest.

Juhul kui samad toetusprotsendid kehtiksid ka valimiste ajal, annaks see 2015. ja 2019. valimiste analoogia põhjal riigikogus matemaatiliselt kohtade jaotuseks Reformierakonnale 36, EKRE-le 27, Keskerakonnale 16, Eesti 200-le üheksa, Isamaale seitse ja sotsidele kuus kohta.

Meenutuseks: eelmiste valimistega võrreldes on tõenäoliselt suurim kaotaja Keskerakond ja juurdevõitjad EKRE ja Eesti 200 (vt tabel).

Muutused valimisringkondades

Eesti on jaotatud 12 valimisringkonnaks. 101 riigikogu mandaati (kohta) on ringkondade vahel ära jagatud vastavalt valijate arvule ringkonnas (seisuga 01.11.2022).

Võrreldes 2019. aasta riigikogu valimistega on ühe mandaadi juurde saanud Harju- ja Raplamaa valimisringkond ning ühe mandaadi kaotanud Ida-Virumaa (vt tabel).

Isikumandaat on kõige selgem, aga samas kandidaadi jaoks raskeim viis parlamenti pääseda: kandidaat peab valituks osutumiseks saama vähemalt lihtkvoodi jagu hääli.

Lihtkvoot on arv, mis saadakse kõigi ringkonnas antud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Näide: ringkonnas on seitse mandaati ja kokku anti 42 000 häält. Lihtkvoot = 42 000: 7 = 6000.

Kokku saadi 2011. aasta riigikogu valimistel 14 isikumandaati, 2015. ja 2019. aastal 13 isikumandaati.

Valimissüsteemi eripära on see, et mida vähem on ringkonnas mandaate, seda suurem protsent häältest on vaja ringkonnas saada.

Millal ja kus saab hääletada 18.02–23.02 hääletamine välisesindustes. 27.02 kella 9st kuni 4.03 kella 20ni elektrooniline hääletamine. 27.02–2.03 iga päev kella 12–20 eelhääletamine igas vallas ja linnas, väljaspool elukohajärgset valimisringkonda. Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kella 9 ja 20 vahel. 3.–4.03 eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades kella 12–20, kodus kella 9–20. 5.03 valimispäev. Hääletamine valimisjaoskonnas või kodus kella 9–20. Kuni kella 20ni võib valija oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades pabersedeliga. Muudatus võrreldes eelmiste riigikogu valimistega: 3.–5.03 saab hääletada ükskõik millises jaoskonnas oma valimisringkonna piires (näiteks Võru inimene saab hääletada ka näiteks Valgas).

2019. aastal piisas Harju- ja Raplamaal isikumandaadi saamiseks 6,6 protsendist häältest, väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal oli häältest vaja saada 20 protsenti.

Seetõttu saadakse isikumandaadid reeglina suuremates valimisringkondades.

Harju- ja Raplamaal sai 2019. aastal Reformierakonna juht Kaja Kallas 3,3 lihtkvoodi jagu hääli, Keskerakonda juhtinud Jüri Ratas 1,6 ja toonane EKRE aseesimees Henn Põlluaas 1,2 lihtkvooti.

Kes saavad kandideerida Riigikogu valimistel saab kandideerida hääletamisõiguslik Eesti kodanik, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks (24.01.2023) saanud 21-aastaseks. Kandideerida ei saa tegevväelased ning kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja valimisperioodil vangis olevad isikud. Valimistel võivad osaleda erakonnad, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 5.12.2022 ja üksikkandidaadid. Riigikogu valimistele saab kandidaate registreerimiseks esitada kuni 19.01 kella 18ni. Allikas: vabariigi valimiskomisjon

Ringkonnamandaadiga pääseb valitsema enamik riigikogu liikmetest (2019. aastal 68).

Ringkonnamandaadiks peab erakond ületama valimiskünnise ehk saavutama üle riigi vähemalt viieprotsendilise toetuse.

Kui valimiskünnis on ületatud, liidetakse igas ringkonnas erakonnale antud hääled kokku ja saadud arvu võrreldakse ringkonna lihtkvoodiga. Erakond saab mandaate selle järgi, mitu korda ületab kokku liidetud häälte arv lihtkvooti.

Kuidas üksainuke hääl valimistulemusi mõjutab, selle kohta pärineb nn kuldnäide 2015. aasta valimistelt. 2. ringkonnas (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) sai tollane Isamaa ja Res Publica Liit ühe ringkonnamandaadi.

Esimesel häältelugemisel sai Viktoria Ladõnskaja (praegu Ladõnskaja-Kubits) 1395 ja tema erakonnakaaslane Sven Sester 1394 häält. Ülelugemisel tunnistati kaks häält kehtetuks ja Sester jäi ühe häälega peale. Ladõnskaja-Kubits vaidlustas tulemuse ja ülelugemisel tunnistati kehtetuks ka kaks Sesterile antud häält ning uus tulemus oli Ladõnskaja-Kubitsa 1393 häält Sesteri 1392 hääle vastu. Nii pääseski Ladõnskaja-Kubits üheainsa enamhääle toel riigikokku.

Kompensatsioonimandaat on keerulisim mandaadi omandamise viis. Samas sai 2019. aasta valimistel sel viisil riigikokku 20 saadikut.

Selleks, et erakonna välja teenitud kohtade arv riigikogus oleks enam-vähem võrdne neile antud häälte protsendiga, kasutatakse Belgia matemaatiku järgi nime saanud modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit.

Nii nagu ringkonnamandaadi puhul, kehtib ka siin tingimus, et erakond peab olema ületanud valimiskünnise, kuid kandidaadile annab kompensatsioonimandaat võimaluse pääseda riigikokku üsna väikese häältesaagiga.

Kompensatsioonimandaatide jagamise süsteem soosib suurema häältearvuga erakondi: võitja saab võimenduse ja teised väikese vähenduse.

Kaaludes, kelle poolt hääl anda, tasub seetõttu kindlasti üle vaadata ka eelistatud erakonna üleriigiline valimisnimekiri.

Kurioosseim näide valijaid nöökiva kompensatsioonimandaadi olemusest pärineb 2019. aastast: riigikogulaseks sai Tartu linnas EKRE nimekirjas 566 häält kogunud Ruuben Kaalep, 2221 häält saanud toonane EKRE piirkondliku organisatsiooni juht Indrek Särg jäi aga välja.

Kibedaim «kompensatsioonimees» on olnud keskerakondlane Kalev Kallo, kes pääses konkurentsitult väikseima häältesaagiga riigikokku nii 2011. aastal (308 häält) kui 2019. aastal (289 häält).

Künnise alla jäänud (vähem kui viis protsenti hääli saanud) erakondade tulemuse arvel kasvab valimiste võitja mandaatide arv. Mida rohkem on künnisealuseid hääli, seda ebaproportsionaalsemaks riigikogu koosseis muutub.

Samas tasub väikese toetusega erakondadel siiski valimistest osa võtta, sest kui õnnestub saada vähemalt kaks protsenti valijate häältest, avaneb riigi rahakott.

Nimelt eraldatakse neile riigieelarvest igal aastal raha vastavalt kogutud häälte protsendile.

Kaks-kolm protsenti häältest annab toetust 30 000 eurot, kolm-neli protsenti 60 000 ja neli-viis protsenti häältest 100 000 eurot.

Hääleõiguslikke inimesi on Eestis enam kui 880 000, tavapäraselt antakse valimistel natuke rohkem kui pool miljonit häält, valimistel hääletanute protsent on püsinud alates 2007. aastast veidi üle 60 protsendi.