Postimees.ee: Riigieelarves suureneb märkimisväärselt toetuste hulk (Joosep Värk)

04.09.2016Meediakajastus

Eelmisel neljapäeval toimus Eesti riigile järgmise aasta seisukohalt oluline valitsuse istung: algas 2017. aasta riigieelarve arutamine. Kui suureks see kujuneb, pole praegu võimalik veel öelda, sest rahandusministeerium tutvustab oma majandusprognoosi alles septembri keskpaigas. BNSi andmetel korrigeerib ministeerium näitajaid võrreldes varasemaga allapoole, kuid igal juhul võib väita, et järgmise aasta eelarve on suurem kui selle aasta 8,9 miljardit eurot.

Ministeeriumites on töö järgmise aasta eelarve koostamise nimel käinud juba mitu kuud. Nüüd on valitsusel aeg omavahel kõik plaanid selgeks vaielda, et aasta lõpul saaks eelarve riigikogus vastu võetud. Selleks peab valitsus lähemal ajal tõenäoliselt kõik teisipäevased ja neljapäevased kabinetiistungid pühendama eelarvevaidlustele, sest eelnõu peab valmis olema septembri alguseks.

Selles on eelarveridu, mille üle istungitel läheb kindlasti tuliseks vaidluseks. Näiteks haigekassa eelarve, mille 2016. aasta puudujääk tuleb ilmselt üle kahe korra võrra suurem, kui oli planeeritud. Sega pole põhjust loota, et ka järgmise aasta haigekassa eelarve kinnitataks sõbraliku vestluse saatel.

Ent praeguseks on selgunud ka mõned eelarveread, mida võib pidada juba sama hästi kui puutumatuks. Suuresti on need lubadused, mille Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid 2015. aasta riigikogu valimiste eel oma valijatele andsid.

Toona üllatavalt rasketeks ja pikkadeks kujunenud läbirääkimistel lepiti kokku mitmes lubaduses, mis 2017. aastal ka täidetakse. Neid arutati sel kevadel järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia koostamisel ning nüüd on nad sisuliselt valmis.

Ametlikes dokumentides kirjeldatakse neid kui valitsuse viit prioriteeti järgmiseks neljaks aastaks.

2017. aasta eelarvele tähendavad need üle 200 miljoni euro suurust lisakulu. Tutvustame neist siinkohal pikemalt kahte, mis mõjutavad otseselt suure hulga inimeste ning loomulikult ka Eesti riigi rahakoti paksust. Esimest pigem positiivselt, teist negatiivselt.

Maksutagastus

Madalapalgaliste maksutagastus oli 2015. aasta riigikogu valimistel IRLi valimislubadus. Selle kulu järgmise aasta riigieelarvele on 38,1 miljonit eurot. Poliitilised konkurendid ütlesid toona, et sisuliselt on tegu astmelise tulumaksuga, mis seostub pigem vasakpoolse poliitikaga.

IRLi juhtpoliitikud kaitsesid ennast väitega, et kuna sellega ei suurendata kellegi maksukoormust, vaid hoopis vähendatakse madalapalgaliste oma, siis on see igal juhul parempoolne poliitika. Selle tutvustamiseks tehti isegi mälestusväärne video, kus peaministrikandidaat Juhan Parts munaresti peal uue maksusüsteemi toimimist demonstreeris.

Uuel aastal rakendatav süsteem hakkab tööle koos senise tulumaksutagastussüsteemiga: veebruaris ja märtsis deklareerivad inimesed oma eelmise aasta tulu ning siis mõne kuu jooksul saavad teatud osa sellest tagasi. Süsteem puudutab inimesi, kelle maksustatav palk jääb alla 652 euro kuus ehk 7818 euro aastas.

Maksimaalne summa, mis inimesele tagasi makstakse, on ligi 710 eurot aastas – sellise summa saaks töötaja, kellel on kuni üks laps ning kes teenis eelmisel aastal keskmiselt umbes 480 eurot kuus.

Seega saaksid inimesed kevadel kätte raha, millest maksta ära näiteks talvel tekkinud kommunaalvõlad või teha muid väljaminekuid, mis muidu tegemata jääksid. Inimesi, keda see tagasimaksesüsteem puudutab, on ligikaudu 100 000.

Esialgu võib näida arusaamatu, miks saab rohkemate lastega inimene vähem raha tagasi kui see, kellel on vähem lapsi või pole neid üldse. Põhjus peitub selles, et nendel on teistega võrreldes juba rohkem maksuvabastusi ning see raha on neile juba tagasi antud.

Tagasimakset saab taotleda täisealine Eesti elanik, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga (sh töötanud mitme töölepingu alusel kokku vähemalt täistööajaga) vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Täistööaja tingimust ei nõuta töövõimetuspensionäridelt, kes on saanud tuludeklaratsiooni järgi tasu, millelt maksab sotsiaalmaksu riik.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on tegu mujal maailmas äraproovitud mudeliga, mille plussid on, et see vähendab vaesust ja säilitab motivatsiooni teha tööd ning teenida suuremat tulu.

«Seetõttu toetavad seda nii poliitilisest tsentrist paremal kui ka vasakul olevad mõttekojad ja erakonnad. Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtete maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavatele inimestele kätte jäävat tulu,» selgitas Sester.

Toetused lastele ja peredele

Lastetoetuste tõstmine oli 2015. aasta valimiste eel sotsiaaldemokraatide valimislubadus ning lasterikaste perede toetus Reformierakonna valimislubadus. Riigieelarvele tähendavad need vastavalt 14 ja 17 miljonit eurot kulu.

Üks selgemaid vastuseisjaid sellistele toetustele on olnud endine peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul pole universaalseid lapsetoetusi vaja suurendada, sest suurel osal jõukamatest inimesest ei lähe seda lihtsalt vaja ning toetused võiksid olla rohkem n-ö sihitud.

«Mis efektiivsusest saab kõneleda siis, kui riik lihtsalt kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab selle maksuraha ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa?» sõnas Ansip 2008. aastal riigikogu ees küsimustele vastates. 2015. aastal moodustatud valitsus otsustas aga minna teist teed.

Järgmisel aastal jõustuva süsteemi järgi hakkavad pered saama lapsetoetust esimese kahe lapse pealt 50 eurot ning iga järgneva pealt 100 eurot. Kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot.

Kui peres on rohkem kui kuus last, annab riik lasterikka pere toetust 200 euro asemel 370 eurot. Seda toetust hakatakse välja maksma 2017. aasta 1. juulist. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 eurole ning 2019. aastal 60 eurole.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaare sõnul on muudatustel eeldatavasti suur mõju laste vaesuse vähenemisele. «Hinnangute kohaselt võib laste vaesus väheneda 2019. aastaks umbes 5,7 protsendile. Kõikidest lastega leibkondadest mõjutavad peretoetused ja vanemahüvitis kõige rohkem vähemalt kolme lapsega perekondi,» selgitas Sinisaar.

Olulised investeeringud ja meetmed

Valitsuse järgmise nelja aasta viis prioriteeti. Iga meetme järel on kirjas ka selle kulu riigi eelarvele 2017. aastal rahandusministeeriumi andmetel.

1. Julgeolek

• Liitlaste püsiv kohalolek – 5,5 miljonit eurot

• Ämari ja Tapa väeosade arendamine – 14,8 miljonit eurot

• Siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamine – 5 miljonit eurot

• Idapiiri väljaehitamine

2. Majanduskasv

• Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 205 eurole kuus ehk 2040 eurolt aastas 2460 eurole aastas – 15,7 miljonit eurot

• Sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile – 41,7 miljonit eurot

• Teaduse lisarahastus – 8 miljonit eurot

• Suurinvestori toetus – 3 miljonit eurot

3. Madalapalgaliste toimetulek

• Puudust kannatava pere toimetulekutoetuse määra tõus 130 eurole – 0,6 miljonit

• Madalapalgaliste tagasimakse  – 38,1 miljonit eurot

• Üksikpensionäride toimetuleku toetus  – 10 miljonit eurot

4. Lastega perede toimetulek

• Esimese ja teise lapse toetuse tõus 50 eurolt 60 eurole kuus – 14 miljonit eurot

• Lasterikka pere toetus: kolme kuni kuut last kasvatavale perele on uue peretoetuse suurus alates 2017. aasta 1. juulist 200 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele 370 eurot kuus – 17 miljonit eurot

• Elatisabifondi loomine – 7,2 miljonit eurot

• Spordi- ja huvitegevuse osalemise võimaluste loomine – 6 miljonit eurot

• Sügava puudega laste vanemate hooldustoetus – 1 miljon eurot

5. Haldusreform leevendab ääremaastumist, riigihaldus muutub tõhusamaks ja Eestist saab Euroopa Liidu eesistuja. Riigieelarve suunab selle heaks lisaks 60 miljonit.

Sellest 14 miljonit eurot on haldusreformi läbiviimiseks ning ülejärgmisest aastast järgmisse aastasse nihkunud ELi eesistumise kulu.

Majad

Valitsuse kinnisvarainvesteeringuid 2017. aastal ehitamisel olevatesse hoonetesse:

• Kohtuhoone arendus Tallinnas Lubja 4

• Uue Tallinna vangla arendus

• Terviseameti uue hoone arendus Tallinnas

• Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone

• Euroopa IT-agentuuri hoone arendus

• Vändra päästehoone

• Vastseliina päästehoone

• Rahvusringhäälingu uus uudistestuudio

• Arvo Pärdi keskuse hoone Laulasmaal

• Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks

• Eesti esinduse hoone Euroopa Liidu juures Brüsselis

• Moskva saatkonnahoone renoveerimine

• Rüütelkonna hoone

Valimislubaduste täitmine
Sotsiaaldemokraatide valimislubaduse täitmiseks – lastetoetuste tõusuks – kulub 15 miljonit ja Reformierakonna lubatud lasterikaste perede toetuseks 17 miljonit eurot. IRLi valimislubadusele – madalapalgaliste maksutagastusele – kulub 38,1
miljonit eurot.

Madalapalgaliste tagasimakse
Järgmisel aastal läheb käima madalapalgaliste makustagastamise süsteem.
2017. aastal saavad tagasimakset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7818 euro.
Tagasimakset saab taotleda täisealine (vähemalt 18-aastane) Eesti resident, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga (sh töötanud mitme töölepingu alusel kokku vähemalt täistööajaga) vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Täistööaja tingimust ei nõuta töövõimetuspensionäridelt, kes on saanud tulumaksuseaduse tuludeklaratsiooni kohaselt
tasu, millelt maksab sotsiaalmaksu riik.

Tähtajad
2016. novembri algus:
e-maksuametis/e-tollis on võimalik kontrollida, kas taotlemise tingimused (v.a tulutingimus) on eelmise kalendriaasta kohta täidetud.
2017. aasta veebruari algus: e-maksuametis/ e-tollis on võimalik kontrollida, kas taotlemise tingimused (sh tulutingimus)
on eelmise kalendriaasta kohta täidetud.
15. veebruar 2017: algab tagasimakse taotluste vastuvõtmine e-maksuametis/ e-tollis. Sealhulgas on võimalik kontrollida,
kas taotlemise tingimused (sh tulutingimus) on eelmise kalendriaasta kohta täidetud.
31. märts 2017: taotluste esitamise tähtaeg.
2017. aasta mai: algab väljamaksmine.