Majandus24.postimees.ee: Sester plaanib ergutada väikeettevõtlust (Tõnis Oja)
04.10.2016MeediakajastusMAKSUREVOLUTSIOON. Sven Sesteri ja Dmitri Jegorovi kavandatav ettevõtlus-konto muudab ühemeheettevõtluse paberivabaks ja arveldused automaatseks.
See ei ole saladus, et maailmas on just väikeettevõtlusel kandev roll. Rahandusminister Sven Sester ja asekantsler Dmitri Jegorov on välja mõelnud plaani meie väikeettevõtluse virgutamiseks.
Eestlased on võrreldes teiste arenenud riikidega üsna kehvad ettevõtjad. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskest statistikakogumikust nähtub, et iseendale tööd andvate inimeste osakaalu poolest oleme viimaste hulgas. Eestis annab iseendale tööd 9,1 protsenti töötajatest, meeste hulgas on iseendale tööandjate protsent 12,5 ning naiste hulgas vaid 5,7 protsenti.
Näiteks Kreekas, kus on iseendale tööd andvate inimeste osakaal kõige suurem, on enda tööandjateks 35,4 protsenti töötajatest: 39,4 protsenti meestest ja 29,8 protsenti naistest.
Eri ettevõtlusliigid
Eestis on erinevaid ettevõtlusliike – piiratud vastutusega ettevõtlusliigid nagu aktsiaselts ja osaühing, aga ka usaldusühingud, kus ettevõtja vastutab äritegevuses kogu oma varaga. Lisaks on inimestel võimalik olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).
Samas oleme me olukorras, kus muu töö kõrvalt ettevõtlusega tegelevad inimesed või need, kes pakuvad mingit teenust, ei pruugi riigi jaoks ettevõtjad olla. Teenuste ja kaupade eest makstakse lihtsalt sularahas, mille eest makse ei maksta. Ühest küljest on see riigile saamata jäänud tulu, teisalt jäävad teenuse osutajad, kes maksu ei maksa, sotsiaalsetest garantiidest ilma.
Kui teenust pakutakse või kaupa müüakse äriettevõttele, siis neil on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon, mistõttu on uut inimest maksuameti vaatevälja tuua üpris lihtne. Kui aga pakkuda teenust füüsilisele isikule, siis peab ükskõik milline n-ö väikese töö tegija, olgu selleks koristaja, lapsehoidja või muu teenuse pakkuja, end praegu kehtivate seaduste kohaselt teenusepakkujana töötajaregistris arvele võtma. Veel peaks olema lepinguline suhe, tuleks teha aruandlus, deklareerida maksud ning need ära maksta.
«Meie mõte on luua olukord, kus füüsiline isik saab pakkuda oma teenuseid teisele füüsilisele isikule või kaupa juriidilisele isikule nii, et pole vaja mingisugust arvepidamist. Kõik oleks väga lihtne ja arusaadav,» tutvustas rahandusminister Sven Sester kava Postimehele.
Selleks plaanitakse luua ettevõtluskonto, kus koostöös pangaga tekiks olukord, kus rahast, mis laekub sellele kontole, läheb osa maksuametile ja ülejäänu jääb teenusepakkujale.
Nii jääb ära kogu bürokraatia, mis ettevõtetel praegu riigiga suhtlemisel on, ja lisaks halduskoormuse vähenemisele on teenusepakkujal võimalus madalama maksumääraga ettevõtlustulu teenida.
«Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea muretsema raamatupidamise, aruannete ega maksude tasumise pärast. Tegemist on tõelise nullbürokraatiaga. Kõik toimub automaatselt,» selgitas Sester.
Tõsi, erinevalt praegusest korrast ei saa maha kanda ettevõtluskulusid. Kui on kulusid, näiteks koristajal koristusvahendid, siis neid ei saa arvele võtta.
Madalam maksumäär
«Kuna ettevõtluskontole laekuvatest tuludest mahaarvamisi teha ei saa, on ka maksumäär madalam,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. «Ei maksta ka madalapalgaliste tulumaksu tagastust, kuna inimene ei ole püsilepinguga tööl. Ta on nii-öelda lihtsustatud ettevõtja,» lisas ta.
Sesteri arvates võiks see maksukoormus olla 20 protsenti.
«Praegu jääb tegutsevale ettevõtjale kätte natuke üle 60 protsendi ja riigile läheb ligi 40 protsenti,» ütles Jegorov.
See Sesteri pakutud 20 protsenti, mis riik ära võtab, jaguneks proportsionaalselt ravikindlustusse, inimese pensioniosaks ning teise samba pensionifondi.
Kui kokku on maks 54 ühikut – 32 osa sotsiaalmaksu, 20 osa tulumaksuosa ja kaks osa kogumispensioni ning vastavalt lähebki 20/54 sellest 20 potsendist ühte kohta, 32/54 teise kohta ja 2/54 kolmandasse kohta. Teenuse ostjal ei ole vaja mõelda, kuhu maksta, ja teenuse osutaja ei pea ka mõtlema, kas on garanteeritud pensionisamba maksed jne. Kõik toimub automaatselt.
«Me näeme, et tulevikus võiks ettevõtluskontot kasutada nii Uberi taksojuht kui ka murupügaja,» ütles Sester. Kui arveldatakse sularahaga, millest jälge ei jää, on asi tehtud niivõrd lihtsaks, et kui inimestel on soov tekitada endale kindlustunnet nii pensioni kui ka ravikindlustuse osas, siis saab ta ise selle sularaha oma ettevõtluskontole panna. Tal on tuntavalt madalam maksumäär ja ta teab, et pole mitte ühtegi täiendavat dokumenti, mida peab vormistama. «Mitte ühtegi,» toonitas minister.
Praegu plaanitakse ettevõtluskonto käibe piirmääraks 25 000 eurot aastas. Süsteem võiks jõustuda 2018. aasta 1. jaanuaril.
Kui keegi tahab arvestust pidada, siis seda saab teha ainult iseendale.
Selleks et hoida ära inimeste vormistamist töövõtja asemel väikeettevõtjaks, seatakse ettevõtluskontot kasutavatele inimestele oluline piirang. Kui kaupa saab pakkuda nii eraisikule kui ka juriidilisele isikule, siis teenust saab pakkuda ainult füüsilisele isikule. Seega ettevõtetele raamatupidamisteenust pakkuvad inimesed ettevõtluskontot kasutada ei saa. Nõnda loodetakse ära hoida kunstlikke ettevõtluskontosid, millega lätlased on hädas pärast nn maksuime käivitamist.
Dmitri Jegorovi sõnul on arvelduskonto suunatud neile, kelle tegevuse lisaväärtus on suhteliselt kõrge.
«Mul ei ole kasulik seda teha, kui ma ostan kaupa 1000 euro eest kuus ja müün 1300 euro eest. Kui ma teen midagi oma kätega, näiteks lapitekke, kus peaaegu kogu sisendiks on minu töö, siis see teeb ettevõtluskonto atraktiivseks. Teenuste puhul on sisendiks ainult minu töö,» lisas ta.
Sesteri sõnul on praegu kontseptsioon sisuliselt paigas ja töötatakse FIE ekspertide ja väikeettevõtjate huvigruppidega. Lähima kuu-pooleteise jooksul soovitakse ettepanekutega minna valitsuskabinetti.