Postimees.ee: Tallinna opositsionäärid ei usu, et kõmu tekitanud Keskerakonna valitsusdelegatsiooni valik juhus oli (Meinhard Pulk)

20.11.2021Meediakajastus

Avalikkuses on furoori tekitanud asjaolu, et sotsiaaldemokraatidega Tallinnas võimukoalitsiooni moodustanud Keskerakond on oma abilinnapea positsioonidele pannud vaid vene emakeelega poliitikud. Kuigi linnapea Mihhail Kõlvart on rõhutanud vastupidist, siis Tallinna opositsioonierakondade seas jäi kõlama uskumus, et juhusega siin mingit pistmist ei ole.

Marek Reinaas Eesti 200-st leidis, et Tallinnas võiks olla nii, et ametikohad jagatakse mitte rahvuse ja lojaalsuse järgi, vaid kogemuste ja oskuse järgi. «See, kas üks või teine ametimees on vene nimega või mitte, ei loe. Pigem on tähtis, et nad oma tööd hästi teeksid.»

Reinaas täpsustas: «Lojaalsusega on kõik korras, sest tegemist on Kõlvarti meeskonnaga. Aga tundub, et nad on sealt samast broilerikasvandusest, mida juba Savisaar omal ajal püsti pani ning kust on välja tulnud kõik Boroditšid ja teised seda tüüpi tegelased.»

«Tunne nagu Pihkva volikogus»

«Kui Kõlvart ütleb, et see näitab seda, et neil ei ole rahvus teemaks, siis mu meelest see näitab just seda, et rahvus on teemaks,» leidis EKRE esindaja Helle-Moonika Helme.

Kõlvarti komplekteerimisvalikut kommenteerides tõdes Helme, et kokkuvõttes on küsimus usaldamises. «Kui juht komplekteerib endale meeskonda, siis loomulikult ta võtab endale ümberringi inimesed, keda usaldab. Ja kui Kõlvarti lähimas ringkonnas on need inimesed, siis see näitab, et ta usaldab neid inimesi. See, et nad on vene rahvusest – mina ei oska öelda, kumb on põhjus, kumb tagajärg.»

Helme meenutas ka oma eelmist perioodi Tallinna linnavolikogus. «Kogu lugupidamise juures kõikide inimeste vastu, kes seal on – töökeel on eesti keel, see on selge – kui käisin volikogus vaheajal ringi, oli mul küll tunne, et olen Pihkva volikokku sattunud. Nad rääkisid omavahel vene keeles. Nii see oli ja ma ei oska öelda, kui kõik Kõlvarti ringkonnas olevad abilinnapead ja linnaosavalitsuste juhid isekeskis kokku saavad, siis kas nad räägivad eesti või vene keeles.

Sester ja Kukk kokkusattumusse ei usu

«Ma arvan, et see ei ole juhuste kokkusaamine,» nentis Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester. «Ja ma arvan, et suure tõenäosusega on juba pikemat aega Keskerakonna sees hõõgumas lained ja hoovused. Nii nagu on Jüri Ratas vaikselt, kuid kindlalt kaugenenud Tallinna linna juhtimisest, on samavõrra kindlalt Mihhail Kõlvart oma meeskonnda täiendamas. Ehk ma usun, et need personalipoliitilised otsused ei ole olnud juhus ja kindlasti näeme neis sammudes erakonnasiseseid jätkutegevusi.»

Siiski arvab Sester, et probleem ei ole mitte selles, mis rahvusest on üks või teine linnajuht, vaid selles, millist poliitikat linnajuhid ajavad. «Ja see on kõige suurem probleem. Vaadates varasemat, aga ka praegust linnajuhtimisstiili – praegust saame hinnata vaid koalitsioonilepingu järgi, varasemast on meil ka 15-20-aastane kogemus -, siis märksõnad, mida me seostame Keskerakonnaga, on korruptsioon, äriühingute-ametkondade politiseerimine, maksumaksja raha raiskamine. Need on märksõnad, mis on saatnud Keskerakonda viimased 15 aastat. Seal ei oma tähtsust see, mis rahvusest on parajasti linnajuhid olnud,» tõdes Sester.

Ta uuris huvi pärast, kui palju on uues koalitsioonileppes esinenud sõnu nagu eestikeelne, aus, korruptsioonivaba. «Ma avastasin, et mitte ühtegi sellist sõna ei olnud. See on tegelikult rahvusülene poliitika ajamine ja see on kokkuvõttes probleem.»

«See pole juhus,» on ka Reformierakonna saadik Martin Kukk veendunud. «Pigem kontseptuaalne sõnum enda positsioneerimisel nii valijaskonna hulgas kui Keskerakonna sees,» lisas ta. Ehkki emakeele järgi ei saa Kuke sõnul hinnata linnavalitsuse liikmete võimekust, siis eestikeelsele haridusele üleminekut neilt ilmselgelt loota pole, nagu tehakse Tartus, nentis ta.