Menüü 
Postimees.ee: Uued piirangud reisimist ära ei keela ja lennuliiklust kinni ei pane (Loora-Elisabet Lomp)
08.03.2021Meediakajastus() selgitas Postimehele, et piirangute karmistamine ei muuda otseselt lennuliikluses midagi. «Jääb nii nagu on, aga selle klausliga, et inimesed reisiksid vaid siis, kui see on tõesti vältimatu,» lausus Aas.
«Seaduse järgi meil ei ole sellist võimalust, et panna reisilt tulnud inimestele testimiskohustus. Küll aga säilib vabatahtlik võimalus, mis lühendab isolatsioonikohustust,» selgitas minister ja lisas, et reisilt tulnute puhul jääb isolatsioonikohustus kindlasti veel kauaks.
«Briti ja LAVi tüvi on meil siin ja praegu levimas. Üleskutse on mitte reisida ja mitte reegleid rikkuda,» lausus Aas. «Need uued tüved on nii laialt levinud, et me oleme teistele juba riskiriik,» nentis ta.
Kas koroonaviiruse test peaks piiril kohustuslik olema?
Praegu on testimine vabatahtlik ning seda viiakse läbi sadamas, lennujaamas ja teistes piiripunktides. Eneseisolatsiooni nõue kehtib riiki saabunutele (v.a erandjuhtudel) ning negatiivne test võimaldab seda perioodi lühendada.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et test peab piiril kohe kindlasti kohustuslik olema. juhatuse liige Jevgeni Ossinovski aga leiab, et piiril kohustuslik testimine enam ei aita.
«Arvestades seda, et Eesti nakatumistase on Euroopa Liidu kõige kõrgem, et see on nüüd see lahendus, mis lahendab epideemia – see on selle lahendamisel suhteliselt kasutu,» põhjendas Ossinovski.
Tema sõnul on puht statistiliselt näha, et teised riigid näevad Eestis suurt koroonakollet. «Soome, kellel on ELi üks madalaim nakatumisnäit, paneb piire kinni ja meile see ei meeldi, aga me peame sellest aru saama. Mina saan neist aru,» ütles Ossinovski.
Isamaa juhatuse liige ütles Postimehele, et koroonaviiruse levik on viimase kuu jooksul kontrolli alt väljunud ning riigis kehtestatud täiendavad piirangud jäid liiga hiljaks. «Seega on hapras olukorras oluline, et suudaksime kõiki võimalikke nakkusallikaid vältida. Reisimine on üks viise, mis viiruse levikut soodustab. Oleme näinud nakatunute arvu kasvu ju näiteks koolivaheaegade lõpus,» meenutas Sester eelmise aasta koroonakevade algust.
«Muidugi on oht, et riiki siseneja keeldub testist, tunneb end tervena ning rikub seejärel eneseisolatsiooni nõudeid. Piiril toimuva kohustusliku testimise korral saaks inimene kindla teadmise, kas ta on nakatunud või mitte ning sellel on omakorda märkimisväärne psühholoogiline mõju. Neid inimesi, kes nakatumisest teades, läheksid teadlikult viirust edasi kandma, on usutavasti väga vähe,» nendib ta.
Sester leiab, et kohustuslik testimine annaks riigile märkimisväärselt parema ülevaate sellest, kas ja kuidas viirus levib väljastpoolt sissepoole. «See annab võimaluse vältida uusi koldeid ning ühtlasi saaksid teadlased ja tervishoiueksperdid parema ülevaate koroonaviiruse mutatsioonidest,» lausus ta.
Sesteri sõnul peaks tänaseks tekkinud olukorras riik rakendama võimalikult palju meetmeid, et viiruse levik kontrolli alla saada.
Piiril tuleks teha kiirteste
juhatuse liige Helle-Moonika Helme ütles Postimehele, et praegust olukorda arvestades peaks testimine piiril olema kohustuslik. «Seda enam, et valitsus kavandab riigisisese liikumise piiranguid, kuid piiril käib sisse-välja liikumine ikka edasi. Niikaua, kuni me sellega midagi ette ei võta, on ainult siseriiklikud piirangud ebatõhusad ning ka ebaõiglased. Sest väljast tuuakse viirust ikka sisse, ükskõik kui hoolsalt me ettekirjutusi siseriiklikult ei jälgiks. Ja need võivad olla uued ja palju ohtlikumad tüved,» leidis Helme.
Helme rõhutas, et eelmisel kevadel eriolukorra ajal kehtestati liikumiskeeld ja kontroll lisaks ka Eesti riigipiiril ning see andis ka kiire tulemuse leviku kontrolli alla saamisel. «Täna on meil õnneks olemas lisaks puhtfüüsilisele piiramisele ka võimalus kiireks testimiseks,» lausus ta.
Ometi näeb Helme, et kiirtestimise võimalust laialt ei kasutata. «Kuigi mujal maailmas ja ka Euroopa Liidu riikides on kasutusele võetud lisaks tavapärastele testidele ka kiirtestid, need on odavad ja sama tõhusad, siis ei ole sel teemal nõustunud läbi rääkima.»
Kiirtest piiril oleks Helme sõnul elementaarne kaitseabinõu. «Imestan, et seda veel ei tehta. Kõik võimalused selleks on ju olemas, puudu on lihtsalt tahtest ja otsustamisjulgusest,» leiab ta. «Meie lähinaabrid on piiril testimise nõude kehtestanud – ka meie elanikkonna kaitse seisukohalt oleks see elementaarne.»
