Postimees.ee: Uus aasta toob kõigi aegade kõrgeimad kaitsekulud (Siiri Liiva)

23.09.2016Meediakajastus

Valitsus kinnitas neljapäevasel kabinetiistungil 9,5 miljardi euro suuruse 2017. aasta eelarve eelnõu, mille peaminister peab järgmisel kolmapäeval riigikogule üle andma. See tähendab ühtlasi, et rahandusministeeriumi ametnikud peavad pühendama terve nädalavahetuse sellesisuliste dokumentide kibekiirele koostamisele.

«Järgmise aasta eelarve on igas mõttes suunatud kasvule – see peab andma tõuke majandusele, suurendama veelgi meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad,» ütles peaminister Taavi Rõivas pärast eelarve eelnõu kinnitamist valitsuses. Kui aasta tagasi kinnitas valitsus 2016. aasta eelarve esialgseks suuruseks 8,9 miljardit eurot, siis 2017. aasta riigieelarve tulude ja kulude mahuks on praeguse seisuga ligi 9,5 miljardit eurot, seda 0,2-protsendilise struktuurse ülejäägiga SKTst.

Rõivas pidas oluliseks rõhutada, et kuivõrd järgmise aasta eelarve fookuses on majanduse elavdamine ja inimeste heaolu tõstmine, peab ka riigisektor siin pingutama. «Oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi ehk maksumaksja rahakotile jõukohaseks. Riigisektor peab olema proportsioonis elanikkonnaga,» märkis peaminister. BNSi andmetel tähendab see valitsusasutustele majandamiskulude kolmeprotsendilist kärpimist.

Kuigi teoorikas lubatakse, et uus aasta toob hulga muudatusi senikehtinud toetuste määrades ja ka uusi toetusi, võib nende reaalne mõju jääda küsitavaks. Näiteks lubab valitsus uuest aastast tõsta puudust kannatavate perede toimetulekutoetuse määra 130 euroni, samas kui 130-eurone toimetulekutoetuse määr kehtib juba praegu. Eelarvesse on selle katteks plaanitud aga 0,6 miljonit eurot. Muuhulgas hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 115 eurot, sellele on kokku plaanitud 10 miljonit eurot. Madalapalgaliste – ehk nende, kes saavad alla 652 euro kuus – tulumaksutagastusele plaanitakse kokku 38,1 miljonit eurot.

«Maksupoliitiliste muudatuste juures on oluline, et kokkuvõttes alaneb inimeste maksukoorem järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti,» märkis rahandusminister Sven Sester. Kõige otsesemalt väljendub see tööjõumaksude alandamises. Nimelt kasvab sel aastal 170 euro peale tõusnud tulumaksuvaba miinimum kümne euro võrra, 180 euroni kuus, kuigi algselt plaaniti seda tõsta 205 euro peale.  Lisaks langeb aastakümneid muutmata püsinud sotsiaalmaksumäär 33 protsendilt 32,5 protsendile. See läheb riigile maksma 41,7 miljonit eurot.

Kuivõrd Eestil on juba aastaid olnud kindel põhimõte hoida riigikaitsekulud vähemalt kaks protsenti SKTst, siis näeb uus aasta ka kõigi aegade kõrgeimat kaitsekulude osakaalu, kuivõrd sellele eraldatud 477 miljonit eurot küünib nüüd 2,18 protsendini SKTst. Kuigi kulude kasvu juures tuuakse peamise põhjusena välja liitlaste kohalolekuga seotud kulutused, läheb otseselt nende püsivale ülalpidamisele 5,5 miljonit eurot, 14,8 miljonit eurot pannakse aga Ämari ja Tapa väeosade arendamisse ning viis miljonit siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimise võimekuse arendamisse.

Eelarve lisakulud, mis tekkisid peamiselt Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomisega, kaeti eelkõige investeeringute nihutamisega ja 5G-sageduslubade müügituluga. «Osa investeeringute järgmisest aastast käesolevasse aastasse toomine – sealhulgas ERRi maja ja veel mitmed asjad –, annab meile natuke hapnikku juurde, et saaksime teha neid järgmisesse aastasse nihkunud kulusid. Eesistumist, näiteks,» selgitas Rõivas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Ka leppis valitsus neljapäeval kokku mitme sektori palgatõusumäärades, mis saavad olema kevadisest kahest protsendist kõrgemad. Näiteks sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse töötajatel – nagu politseinikud, päästjad, tollitöötajad jt –, kasvab järgmisel aastal palgafond 3,3 protsenti ja õpetajatele lubatakse kuni 4,6-protsendilist palgatõusu.

Kuigi neljapäeval andis valitsus heakskiidu uue aasta eelarvele poliitilisel tasandil, peavad ligi 40 rahandusministeeriumi ametnikku selle nädalavahetuse jooksul veel kibekiirelt ka riigikogule esitamiskõlblikuks Exceli tabeliks ja selle seletuskirjaks vormistama, vahendab ERRi uudisteportaal. Parlamendile annab peaminister eelarve eelnõu üle kolmapäeval.