Postimees: Valitsuse lubatud aktsiisileevendusel pole sisu

11.12.2016Meediakajastus

Valitsuse lendu lastud väites, et gaasiaktsiisi tõusu leevendamiseks võidakse kehtestada energiamahukatele ettevõtetele maksusoodustused, pole tegelikku sisu, kinnitas Postimehele maksuteemades pädev riigiametnik.

«Poliitikud avaldasid oma sellist veendumust, ülesanne anti rahandusministeeriumile, kuid lähiajal ei leia mitte keegi sellega tegelemiseks aega, sest muud küsimused on tähtsamad,» selgitas anonüümselt rääkinud valitsusametnik.

Ettevõtjate arvates toob ette hoiatamata tehtav maksutõus kaasa inimeste sissetulekute vähenemise, töökohtade kadumise ja välisinvesteeringute suundumise mujale. «Kõige suurem probleem seisneb selles, et tööstusettevõtted tegid varem välja kuulutatud aktsiisitõusu järgi oma pikaajalised majandusplaanid, kuid nüüd toimub uus ja täiesti enneolematu suurusega tõus,» lausus Eesti Gaasiliidu juht Ants Noot.

«Olen rääkinud mitme rahvusvahelise ettevõttega, kes külmutasid kavandatud laienemisotsused, sest tegutsemine Eestis kujunenud ebastabiilses maksukeskkonnas sunnib neid vaatama teiste riikide poole.»

Valitsus teatas neljapäeval pärast kabinetinõupidamist, et täpsemad plaanid gaasi- ja elektriaktsiisi ning taastuvenergiatasude erandites pannakse paika alles kevadel riigieelarve strateegia arutelude käigus. «Üks võimalus, mida valitsus on ka arutanud ning mida tahame kindlasti läbi analüüsida, on /…/ energiamahukate ettevõtete maksusoodustus,» ütles rahandusminister Sven Sester ERRile.

Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb gaasiaktsiis nii palju, et energiamahukad tööstused kaotavad peaaegu kogu edumaa, mille neile oli tänavu andnud maagaasi maailmaturu hinna langemine. Kümme tööstusettevõtteid ühendavat liitu saatis seetõttu peaminister Jüri Ratasele märgukirja.

Maagaasi hind ja sellega seotud maksud on alates 2014. aastast teinud läbi drastilisi muutusi, märkisid töösturid. Maagaasi hind on langenud 32 eurolt MWh 19 eurole MWh ehk 1,7 korda ja seda valdavalt nafta hinna odavnemise tõttu. Värsked uudised nafta hinna kohta eeldavad hinnatõusu ka siin.

Aktsiis on seevastu tõusnud 2014. aasta 2,52 euroga MWh võrreldes 3,4 korda ehk 4,36 euroni MWh. Aktsiisi on juba kolm aastat tõstetud ä 20 protsenti aastas, kolm aastat ä 25 protsenti aastas tõusu veel juurde – see ei tule meie üldisele konkurentsivõimele ning suurt lisandväärtust tootvale tööstusele kuidagi kasuks.

Eksportivate ettevõtete konkurentsivõime langeb nii suurel määral, et suurimad maagaasitarbijad, eelkõige välisomanduses olevad ettevõtted, kaaluvad ilmselt tootmise Eestist äraviimist. Ettevõtetele võib gaasiküte osutuda asendamatuks, sest linna pole alati võimalik biomassi ladusid ehitada. Selline ressursside maksustamine ei tee head tootmise Eestisse toomisele ega siin hoidmisele. Kui ettevõtete maksukoormust niivõrd järsult suurendada, kaovad selle tagajärjel ka töökohad ja palgad hakkavad langema.