Postimees: Eelarve niipea tasakaalu ei jõua

13.04.2015Meediakajastus

Aeglasest majanduskasvust põhjustatud eelarvetulude kasvu aeglustumine teeb vastselt võimule asunud valitsusel eelarve tasakaalu viimise üha keerulisemaks ning järgmistel aastatel minnakse reservide kallale. Eelarve nominaalsesse ülejääki jõutakse 2018. aastaks, selgub rahandusministeeriumi värskest majandusprognoosist.

Äsja rahandusministriks saanud Sven Sester (IRL) toonitas eile prognoosi tutvustades, et ministeerium on viimastel aastatel pidanud alati kasvuprognoosi võrreldes varasemaga allapoole tooma. Nii on juhtunud juba kaks aastat järjest.

Selle ja tuleva aasta majandusprognooside allapoole korrigeerimise põhjuseks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine. Ekspordi kasv sel aastal küll kiireneb, kuid majanduse peamiseks kasvuveduriks jääb sisenõudlus.

Seekord alandati riigi majanduskasvu prognoosi 0,6 protsendipunkti võrra, 2,0 protsendini. Järgmiseks aastaks ootab ministeerium 2,8- ja 2017. aastaks juba 3,4-protsendilist majanduskasvu.

Majanduskasvu aeglustumine toob endaga kaasa võrreldes varasema prognoosiga väiksemad maksulaekumised. Selle aasta käibemaksu prognoosi alandas ministeerium 24 miljoni euro võrra, 1,84 miljardi euroni, alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi 11 miljoni ja tubakaaktsiisi laekumise prognoosi ühe miljoni euro võrra. Järgmise aasta laekumisi alandati veel rohkem.

Siinjuures tuleks lisada, et värskes prognoosis pole arvestatud uues valitsuseleppes sisalduvaid lubadusi, küll aga oli erakondade esindajatel võimalus arvesse võtta värske prognoosi arve, sest need olid teada juba varem.

Väiksema maksulaekumise tõttu ületab riigieelarve kulude kasv tulude kasvu nii sel kui järgmisel aastal. Järgmiseks aastaks suureneb valitsussektori puudujääk 0,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalselt loodab riik eelarvega plussi jõuda 2018. aastal, strukturaalsesse tasakaalu aasta hiljem.

Vaatamata eelarvepuudujäägile ja ülimadalale intressitase-mele, ei kavatse riik siiski laenu võtta. Kriisiajal ja järgmistel aastatel kaeti eelarvepuudujääk osaliselt rahvusvahelistelt institutsioonidelt võetud laenudega ning buumi ajal ja hiljem kogutud reservidest. Lähiajal kaetakse puudujääk reservide arvelt.

Eelmisel aastal võttis Eesti riik Euroopa Investeerimispangalt (EIB) 200 miljonit eurot laenu. Euroopa Liidu eelmise eelarveperioodi, 2007.-2013. aasta projektide kaasfinantseerimiseks võttis riik laenu 550 miljonit eurot, mis tuleb tagasi maksta 2025. aastaks.

Prognoos

• Majanduskasv

2015. aastal 2,0%

• Tarbijahinnaindeksi tõus

2015. aastal 0,2%

• Tööpuuduse määr

2015. aastal 6,1%