Postimees: Eesti asub arutama Küprose abistamise tingimusi

03.04.2013Meediakajastus

Eelnõu Küprose abipaketi memorandumi heakskiitmise kohta jõuab riigikokku tõenäoliselt ülejärgmisel nädalal.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Arto Aasa sõnul võib valitsus eelnõu arutada oma järgmise nädala istungil ning riigikogu tõenäoliselt 15.–18. aprillil.

Küprose eelnõu juhtivkomisjoniks saab rahanduskomisjon, kes saadab selle arutamiseks ka parlamendi täiskogu ette. ELAK saab edaspidi regulaarseid ülevaateid programmi täitmise kohta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul sõltub täpne graafik sellest, millal Küpros ja Euroopa Liidu troika omavahel abiprogrammi detailides lõplikult kokkuleppele jõuavad. Esialgne lepe sündis juba 25. märtsil, seejärel teatati täpsustatud tingimustes kokkuleppele jõudmisest teisipäeval, 2. aprillil, kuid eile kommenteeris Saksamaa rahandusministeerium Reutersile, et lõplik memorandumi variant saab valmis alles 9. aprilliks.

Praeguseks on teada, et suurema osa Küprose abipaketi jaoks lubatud kuni kümnest miljardist eurost annab Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), milles osaleb ka Eesti. ESM emiteerib oma programmide rahastamiseks väärtpabereid, mille tagatiseks on tema omanike – euroala riikide valitsuste – sissemakstud kapital ja võetud lisakohustused.

Väiksem osa summast tuleb Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF). Viimase tegevdirektor Christine Lagarde teatas eilses avalduses, et IMFi panus on miljard eurot, mis eraldatakse kolme aasta jooksul.

Kui ESMi panus abipaketis jääb üheksa miljardi euro juurde, tähendab see, et Eesti osalust arvestades langeks meie tagatise arvele 16,74 miljonit eurot. Eesti osaluse suurus ESMis on 0,186 protsenti ning see kehtib 12 aasta jooksul, seejärel Eesti osalus veidi kasvab.

Eesti maksis 11. oktoobril 2012 ära esimesed kaks osamakset ESMi kapitali, kummagi suurus oli 29,76 miljonit eurot. Järgmised maksed on kavandatud tänavusse riigieelarvesse.

Tõenäoliselt saab Küpros esimese osa Euroopa laenurahast kätte maikuus. Selleks peab aga vahepeal toimuma hulk protseduure – kõigepealt euroala liikmesriikide riigisisesed protseduurid, sealhulgas arutelu Eesti valitsuses ja parlamendis.

Kui need otsused on tehtud, koguneb ilmselt aprilli lõpus Küprose paketti arutama Euroopa Stabiilsusmehhanismi direktorite nõukogu, mis koosneb 17 euroala riigi rahandusministrist, ning vaatlejana on seal õigus osaleda ka Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga esindajatel.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kes sel nädalal on koos mitme komisjoni liikmega külaskäigul Kreekas, rääkis, et Küprose olukord on ka sealsetel kohtumistel korduvalt jutuks tulnud.

Teisipäeval kohtus Eesti delegatsioon Kreeka aserahandusministri ning keskpanga asepresidendiga. «Kreeklased on positiivsena toonud esile, et [erinevalt Küprosest] Kreekas hoiustajad raha ei kaotanud. Samuti seda, et kuna nad on Küprosega lähestikku seotud, muu hulgas kaubavahetusega, siis ka Küprose probleemid kanduvad Kreekasse üle. Küpros on Kreekale suuruselt kolmas kaubanduspartner ja sealsed probleemid annavad Kreeka SKT-le tänavu 0,3–0,5 protsenti miinust,» märkis Sester.

Samas on tegu kahesuunalise teega, sest Küprose probleemid algasid paljuski sellest, et suur hulk sealsete pankade raha oli paigutatud Kreeka võlakirjadesse, mille tõttu pangad said suuri kahjumeid.
Soodne laen ELilt

• Küprose väljaande Cyprus Mail andmeil jääb ELi ja IMFi abipaketi kaudu saadava laenu intress riigi jaoks 2,5 ja 2,7 protsendi vahele ning see tuleb tagasi maksta 12 aasta jooksul kümneaastase maksepuhkusega.

• Küprose valitsuse kõneisik Christos Stylianides märkis samas, et selle laenu tingimused on paremad kui 2,5 miljardi eurosel laenul, mille eelmine valitsus Venemaalt sai – viimase aastaintress oli 4,5 protsenti.

Allikas: Cyprus Mail