Postimees: Eesti Energia üle nelja aasta kahjumis (Janno Riispapp)

01.11.2019Meediakajastus

Eesti Energia kukkus kolmandas kvartalis üle nelja aasta kahjumisse. Riigifirma käive kasvas aastaga kolm protsenti, 206 miljoni euroni, puhaskahjumiks kujunes 9,5 miljonit eurot. Tulemustele avaldasid jätkuvalt mõju karmistunud kliimapoliitika tõttu kallinenud CO2 kvoodi hind, Auvere elektrijaama poole aasta pikkuseks venivad hooldustööd ning koondamisega seotud ühekordsed kulud.
Kui möödunud aasta kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia ligi 2,2 teravatt-tundi elektrienergiat, siis tänavu vähenes see 56 protsendi võrra, alla ühe gigavatt-tunni. Tootmismahu kahanemise tingis peamiselt kõrgem CO2-heiteühiku kvoodi hind, mis suurenes aastaga 43 protsendi võrra, 26,9 euroni tonni kohta.
Eesti Energia juht Hando Sutter möönis, et põlevkivielektri omahinnast moodustavad enam kui 70 protsenti maksud. Kuna efektiivseim, Auvere elektrijaam on teise kvartali keskpaigast rikete tõttu seisnud, on seni energiasõltumatust nautinud Eestist saanud netoimportija.

Kolmanda kvartali kulude hulgas on ka nelja miljoni euro eest meetmeid, mis on seotud koondamisreservi, ümberõppe ja eelpensioniga. Aasta lõpuks koondab riigifirma 324 töökohta.
Augustis andis rahandusminister Martin Helme Eesti Energia üldkoosolekul teada omaniku ootusest, mille järgi peab riigifirma maksma dividende ning tagama töökohtade säilimise ja neljaks aastaks 1000-megavatise tootmisvõimsuse. Kas nüüd selgub, et kõike korraga siiski ei saa?
«Vähemalt on selgus majas. Veel jaanuaris tegime tootmisrekordeid, kui kõik meie elektrijaamad töötasid vastu turgu. Mingite turusündmuste pärast kõike nii-öelda prügimäele saata pole adekvaatne käitumine,» ütles Sutter.
Kui suure kulu võiks 1000 megavati reservis hoidmine aastani 2023 moodustada, on veel vara hinnata. «Vaatame. Hoiame selle alles, kui palju me sellega toodame, sõltub paljudest asjaoludest, aga vähemalt me teame, et ta on meil olemas ja kui teda ühel hetkel vaja läheb, saame ta käima panna,» rääkis Sutter.
Üheksa kuu kokkuvõttes on Eesti Energia puhaskasum 9,4 miljonit eurot, mis tähendab, et varem riigi rahakotti mitu korda suuremate summadega täitnud ettevõttelt ei maksa valitsusel esialgu suurt dividendi oodata. Lootus tekiks juhul, kui Eesti Energia saab Auvere jaama leppetrahvidest osa kätte juba tänavu.
Leppetrahve saadi General Electricult ka 2016. aasta lõpus, kokku 68,6 miljonit eurot. Toonane rahandusminister Sven Sester selle arvelt erakorralist dividendi ei võtnud. Näiteks tänavu maksis Eesti Energia riigieelarvesse 57 miljonit eurot dividende, millele lisandus tulumaks.

ÕLITOOTMINE JA TAASTUVENERGIA

Eesti Energia taastuvenergia toodang suurenes kolm korda, 241 gigavatt-tunnini. Lõviosa sellest ehk 197 gigavatt-tundi andsid tuulepargid. Möödunud aasta võrdluses polnud veel Nelja Energia tuuleparke.
Eesti Energia põlevkiviõli toodang suurenes aastaga üheksa protsenti, 113 000 tonnini ning müügitulu kasvas 36 protsenti, 28 miljoni euroni.
Uue õlitehase Enefit 280 projekteerimine peaks paari kuu jooksul lõpule jõudma ning Hando Sutteri kinnitusel minnakse Eesti Energia nõukogult investeerimisotsust küsima detsembris.
«Meie enesekindlust toetab ka see, et meie tänane Enefit 280 õlitehas on see aasta väga hästi töötanud. Ta on töötanud oma projektvõimsusel ja olnud ka päris hea töökindlusega,» ütles ta. «See annab meile päris palju usku, et see investeerimisotsus tuleb ja saame ehitamisega reaalselt alustada.»
Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp sõlmisid eile Itaalia ettevõttega KT Kinetics Technology lepingu vedelkütuste eelrafineerimise tehase eelprojekteerimiseks, mille tulemusel täpsustub investeeringu maksumus, finantseerimisskeem ja tasuvus. Tehase eelprojekt valmib tuleva aasta suvel, misjärel otsustatakse, kas jätkata põhiprojekti.
Sutteri sõnul tagab eelrafineerimistehas tulevikus siinse õlitootmise konkurentsivõime. «Annab sellele toodangule, mida me ekspordime, lisandväärtust hinnanguliselt 225 miljonit eurot aastas ja tagaks Eesti riigile 100-miljonilise maksubaasi pluss töökohad ja kõik muu,» ütles ta.
«See tuleb taristuprojekti moodi: garanteeritud sisendvooga õlitootjate poolt, õlimüügi risk jääb tootjatele, nii et tegelikult osutab teenust, mille tingimused on kokku lepitud, etteaimatava rahavooga,» rääkis Sutter ja lisas, et selline investeering võiks atraktiivne olla näiteks pensionifondidele.
Vedelkütustele ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) suurt nõudlust veel vähemalt 20 aastaks. Samuti on õlitootjate hinnangul Eestis olemas ressurss ja kompetents arendada välja konkurentsivõimeline tehnoloogia, millega eksportida maailmas lubatust kuni viis korda väiksema väävlisisaldusega kütust, ning pikaajalised süsiniku vähendamise sihid suudaks Eesti saavutada ka koos eelrafineerimistehasega.
Kavandatav tehas suudaks aastas töödelda 1,6 miljonit tonni vedelkütuseid. Projekt läheks maksma 650 miljonit eurot. 2024. aastal valmiv tehas annaks Ida-Virumaal tööd ligi 100 inimesele.
Üleminek põlevkivist elektri tootmiselt vedelkütuste tootmisele vähendaks ühtlasi energiatootmise CO2-heidet 3,3 korda.

TUUMAREAKTOR JÄTAB KÜLMAKS

Kuigi Eesti Energia sõlmis eksjuht Sandor Liive juhtimise all mitu koostöölepet Kalev Kallemetsa juhitud Fermi Energiaga, mille eesmärk oli väikese moodulreaktori võimalik kohaldamine Eesti oludele, riigifirma praegu tuumaenergia arendamisele ei mõtle.
«See on üks tehnoloogia. Me ei tea, kuhu ta areneb ja mida pakub, kui ta pole jõudnud nii-öelda tõestatud etappi. Me ei tea täpselt seda, kuidas ta toimima hakkab, ja mis veel olulisem, mis on selle asja ühiku investeering ja kulu. Millise hinnaga elektrit ta tootma hakkaks?» alustas Sutter mõistatuste loetelu. «Tuumaenergia, ükskõik kui suures mahus seda teha, on selline energialiik, et seal tekib kohe – ükskõik kui suur ta on – rida teemasid, mis tuleb ära lahendada: näiteks tuumjäätmete ladustamine, tuumaenergeetika järelevalve, mis Eestis täiesti puudub, ja spetsialistide koolitamine, mida Eestis ei ole,» selgitas ta.
«Eesti pole kunagi tuumariik olnud ja need asjad tuleb kõik nullist ehitada. Samas on meil naabruses olemas tuumariigid Soome, Rootsi ja Leedu. Võib-olla tasuks nende tuumaprojektides kaasa lüüa või kaasata sellesse, et teeb projekti odavamaks,» ei välistanud Sutter ettevõtmist siiski täielikult.
«Eesti Energia oli palju aastaid kaasas Leedu planeeritud tuumaprojektis, mis ei realiseerunud ja on täna külmutatud just seepärast, et see osutus majanduslikult ebamõistlikuks,» ütles Sutter. «Seetõttu on meil majas jätkuvalt kompetentsi tuumaenergia alal ja me kindlasti jälgime neid arenguid, aga praegu meie strateegias tuumaenergia arendamist pole. Meil lihtsalt on paremad mõtted.»

VKG kasum kasvas seitsme miljoni euroni

Viru Keemia Grupi (VKG) kolmanda kvartali käive kasvas aastaga 20 protsenti, 57,7 miljoni euroni. Puhaskasum suurenes 14 protsenti, seitsme miljoni euroni.
«Jätkuvalt iseloomustab maailma õliturgu suur volatiilsus: kolmandas kvartalis käis Brenti toornafta hind ära nii 56 kui ka 69 dollari tasemel barreli kohta. Keskmine hind jäi 64 dollari kanti, mis on 18 protsendi võrra madalam kui mullu samal ajal,» ütles VKG finantsdirektor Jaanis Sepp.
«Brenti langust kompenseerisid VKG jaoks tugevnenud dollar, suurenev nõudlus madala väävlisisaldusega kütteõlide järele ja ka suurenenud tootmismaht,» lisas Sepp.
Kaubaõlide ja koksitoodete tootmismaht kasvas tänavu kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 10 protsenti, jõudes 162 000 tonnini.
Kasvu taga on peamiselt Petroteri põlevkiviõlitehaste suurem töökindlus. Põlevkivigaasidest toodeti elektrit 13 protsendi võrra rohkem ehk 130 gigavatt-tundi ja soojuseenergia müük kasvas 20 protsendi võrra, 56 gigavatt-tunnini, tõenäoliselt tingituna jahedast suvest.

Uus trahv soolas

Mai keskpaigast vaid nädala jagu töötanud Auvere elektrijaama taaskäivitamine peaks toimuma novembri keskpaigas. 610 miljonit eurot maksnud jaama ehitaja General Electric teeb praegu garantiiremonti ja vahetab välja soojusvahetite torusid.
«Asi võeti isegi suuremalt ette, et rohkem üllatusi ei tuleks. Kui mingit tüüpi viga kordub, siis vahetatakse rohkem ära, kui olukord pealtnäha nõuab. Sellepärast on ka töömaht päris suur,» rääkis Eesti Energia juht Hando Sutter.
Kui eelmisel korral maksis General Electric elektrijaama üleandmise hilinemise tõttu 106 miljonit eurot leppetrahve, et katta saamata jäänud tulu, mille põhjustas see, et jaam ei saanud õigel ajal täisvõimsusel töötada, siis uus trahv tuleneb töökindluse nõudest – iga protsendipunkt, mis jääb alla garantiitingimustes ettenähtu, on hinnastatud.
Trahvi ligikaudset suurust riigifirma ei avalikusta, kuid Sutter kinnitas, et kõik kahjud saavad Eesti Energiale hüvitatud. «Neid arve ei ütle me välja ka investorkõnes. See katab ära selle, mis on jäänud saamata,» kinnitas ta.

A