Postimees: Eesti poliitikud ei söanda tööaja kallale niipea minna (Liina Laks)

25.08.2020Meediakajastus

Soome peaministri üleskutse teha tööpäevad lühemaks ei leidnud siinpool lahte kiireid kaasaminejaid.

Üleeile kutsus Soome sotsiaaldemokraadist peaminister Sanna Marin üles lühendama tööpäeva kaheksalt tunnilt kuuele. Põhjenduseks tõi ta ühelt poolt, et töötajate tootlikkus on kasvanud ning sellest tingitud jõukus peaks peale aktsionäride jõudma ka töötajate endini. Teisalt põhjendas ta üleskutset koroonakriisiga: tööpuudus on kriisi tingimustes suurenenud ja ta loodab plaanitavast sammust leevendust. Eestis ollakse selles küsimuses aga alalhoidlikud.

Isegi Eesti sotsiaaldemokraadid ei söanda selgelt lühemat tööpäeva nõuda. «Kaheksatunnist tööpäeva hakati mitmes maailma riigis rakendama juba üle saja aasta tagasi. Tööviljakuse ja sissetulekute kasv, samuti vaba aja ja lähedastega koos veedetud aja väärtustamine annavad märku sellest, et me võiksime liikuda lühema tööpäeva või töönädala poole. Tootlikkuse tõus ja targem töötegemine loovad selleks head eeldused,» ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Riina Sikkut. Ta lisas, et peab ise seda suunda õigeks, sest kuus tundi päevas või neli päeva nädalas annab juurde paindlikkust. «Inimesed saavad paremini ühendada oma töö- ja pereelu, lisaks on vähem tööstressi,» sõnas ta. Siiski ei läinud ta üleskutses nii kaugele kui naabrite peaminister. «Küll on selge, et kohe homsest ei ole võimalik kõigi tööpäeva lühendada. Üleöö ei ole võtta täiendavaid töökäsi ega saa ka ettevõtete kulusid sel määral suurendada. Aga kindlasti peaks tööaja vähendamine olema pikema perioodi eesmärk,» ütles Sikkut.

Tööandjad ei taha tööaja lühendamisest midagi kuulda. «Tööandjad on endiselt seisukohal, et riigipoolne tööpäeva lühendamine pole mõistlik ega vajalik. Jõukus kasvab ikka tööd tehes ja vähem pingutades me oma heaolu tõsta ei suuda. Tõsi, tööd tuleb teha üha nutikamalt ja pakkudes suuremat lisandväärtust, aga üleöö pole sellised hüpped terve ühiskonnaga võimalikud,» ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

TULU VÄHENEB

Aas tõi esile, et kuuetunnine tööpäev tähendab, et teeme veerandi võrra vähem tööd. «See tähendab 25 protsenti vähem teenuseid, toodangut, tulu. Vastuseta jääb aga küsimus, kes ja kuidas kompenseerib selle puudujäägi. Tootlikkust ja tulu seadusega tõsta ei suudeta, see pole lihtsalt võimalik. Tegemata töö tuleb seega kellelgi teisel ära teha, aga Eestis napib niigi kvalifitseeritud tööjõudu. Nii et kui rääkida tööaja vähendamisest, tuleb arvestada ka madalama töötasu, riigi maksutulu vähenemise ja kehvemate avalike teenustega,» hoiatas Aas.

Samas tõi ta esile, et Eesti tööregulatsiooni oleks paindlikkust juurde vaja. «Inimesed tahavad üha enam leppida ise tööandjaga kokku oma töökoormuse, -aja ja -koha tingimustes. Ja kui mõni ettevõte ongi võimeline püsima konkurentsis vähema tööajaga, siis loomulikult võivad nad seda ise otsustada. Tervele riigile tähendaks see aga nii elatustaseme langust kui ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemist,» arvas Aas.
Keskerakonna peasekretär ja riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Korb tunnistas, et Keskerakond on küll tööpäeva lühendamist arutanud, kuid ühtset seisukohta selles küsimuses kujundanud ei ole. «Arvan, et praeguses olukorras ei ole mõistlik kiirustades niivõrd suurt muudatust ellu viia,» ütles Korb. Aeg ei ole tema hinnangul selleks lihtsalt küps.

«Majanduse toimimine ja inimeste elukorraldus on viimase poole aasta jooksul seoses koroonaviiruse levikuga palju muutunud. Meenutame, et aasta alguses oli Eestis suur tööjõupuudus. Esmalt tuleb selgeks teha, millist probleemi me tööpäeva lühendamisega lahendama hakkame, ning seejärel tuleb asjassepuutuvate organisatsioonide esindajatega mõistlik lahendus välja töötada. Leian, et tööpäeva pikkusest tähtsam on tähelepanu pöörata paindliku töörežiimi ja efektiivsuse soodustamisele.»

JAH PAINDLIKKUSELE

Isamaa liige ja riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester märkis, et Soome peaministri üleskutses pole midagi uut. «Kellele ei meeldiks lühem tööaeg või rohkem vabu päevi nädalas? Samas on selge, et ühesugust tööaja ja -mahu piirangut ei ole võimalik rakendada kõigil ametikohtadel. Ühiskond ja inimesed ei saa end rikkaks puhata,» ütles Sester ja lisas, et oludes, kus töövõimalused ja tulud pandeemia tõttu lähiajal veel vähenevad, on vähem töötamist ja seega ka vähem teenimist propageerida pigem vale suund.
Sesteri hinnangul teevadki «eesrindlikumad ettevõtjad» juba muudatusi töökorralduses: «Kui ettevõtjad ja töötajad suudavad leida töökorralduse, mis aitab tööviljakust kaotamata teha lühemaid tööpäevi, siis me toetame seda. Kuid Isamaa ei toeta uute regulatsioonide kehtestamist ja bürokraatia kasvu.» Pigem tuleks soosida paindlikke töösuhteid ja tööjõumaksude alandamist, märkis ta.