Menüü 
Postimees: Eestit ootavad ees kõrgeima maksukoormuse aastad (Siiri Liiva)
11.05.2017MeediakajastusPraeguse valitsuse otsus tõsta maksukoormust võib tekitada probleeme meie majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele.
Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb üldine maksukoormus iseseisvuse taastamise järel kõrgeima tasemeni, mis küll rahandusminister Sven Sesteri hinnangul pigem ergutab majanduskasvu ja suurendab inimeste sissetulekuid.
«Eelmise aasta lõpus, kui moodustati uus koalitsioon ja tehti koalitsioonileping, panin tähele, et siit tuleb ühtlasi ebasoovitav mõju maksukoormusele. Sotsiaalmaksu langetus pöörati tagasi, tulid aktsiisitõusud ja lubati kehtestada uued maksud,» kirjeldas endine rahandusminister ja reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd, kes on ka rahanduskomisjoni liige.
«Aasta lõpus võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestati alates 2018. aastast astmeline maksuvaba miinimum, mille tulemusel langeb tööjõu maksukoormus palgaskaala alumises otsas, aga tõuseb kõrgemas otsas,» jätkas Sõerd ja lisas, et selle põhjal võib ennustada üldise maksukoormuse tõusu.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige ütles, et uue koalitsiooni maksumuudatuste mõjul on oodata kõigi aegade kõrgeimat maksukoormust Eestis. Juba sel aastal tõuseb maksukoormus 35 protsendi tasemele SKTst. Tõus jätkub ka 2018. aastal, kui maksukoormus tõuseb 35,8 protsendini SKTst. «Tuginesin rahandusministeeriumi enda andmetele,» toonitas Sõerd neid arve välja tuues.
Tööjõumaksude alandamine
Tõepoolest, rahandusministeeriumi enda kinnitusel näeb nende järgmise viie aasta prognoos ette, et 2018. aastaks saavutab maksukoormus 35,8 protsendi taseme SKTst ning pärast kerget jõnksu allapoole 2020. aastal jätkab sel tasemel ka 2021. aastal.
Küll aga juhib rahandusminister Sven Sester (IRL) tähelepanu selle, et maksukoormuse kasvu kõrval tööandjatelt küsitavad maksud alanevad 34,6 protsendi pealt 2016. aastal 34 protsendile 2018. aastal. Sester rõhutab, et valitsuse maksuplaani tuleb vaadata ühe tervikuna.
«Muudatustega toetame majanduskasvu ja kasvatame inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendame tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist. Põhimõtteliselt nihutame maksukoormust teenimiselt tarbimisele,» lausus ta. Ka märkis ta, et tööjõumaksude langetamisega muutub maksukoormuse struktuur majanduskasvu suhtes sõbralikumaks.
«Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform: 2018. aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra SKTst,» kirjeldas minister.
Ka rõhutab rahandusministeerium oma maksukoormuse prognoosis seda, et Eurostati andmetel oli Eesti maksukoormus veel 2015. aastal 33,9 protsenti SKTst, olles sellega Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu viie protsendipunkti võrra madalam.
Maksud kriisiajast kõrgemad
«Käesoleva aastatuhande algul oli maksukoormus vahemikus 30–32 protsenti ja absoluutne tipp oli viimase majanduskriisi ajal aastal 2009, kui maksukoormus kerkis 34,8 protsendini SKTst,» meenutas samas Sõerd.
Ka märkis ta, et kuna maksukoormust arvutatakse aastase maksutulude suhtena SKTsse, siis kriisi ajal tõusis maksukoormus peamiselt SKT järsu languse tõttu ja teisalt käibemaksumäära tõstmise ja muude maksumuudatuste mõjul.
«Praegu näeme seda, et maksukoormus tõuseb kõrgemale, kui oli kriisi ajal, kus oluliseks teguriks oli SKT järsk langus majanduskriisi tõttu,» rääkis varem nii maksuamet juhi kui rahandusministri ametit pidanud Sõerd.
Kuigi Sester tunnistab, et Eestil on ees kõrgeima maksukoormuse aastad, ei tahtnud nüüdseks riigikogus opositsiooni langenud Sõerdi sõnul rahandusminister veel eelmise aasta lõpus, kui riigikogus menetleti 2017. aasta riigieelarvet, maksukoormuse suurt tõusu tunnistada.
«Eelarve esitlemisel ütles ta, et maksukoormus on langeva trendiga, siis hiljem, et maksukoormust me ei tõsta. Tegelikkus oli vastupidine,» nentis Sõerd, kes on seda meelt, et maksukoormuse tõus on probleem meie majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele.
Tema sõnul on näiteks Lätis ja Leedus maksukoormus 30 protsendi juures SKT suhtes. «Ka investorid – kui nad kuhugi riiki või piirkonda investeerivad –, vaatavad muuhulgas alati, milline on riigi üldine maksukoormus,» lausus Sõerd.
«Maksumaksjate liit on öelnud, et Eestile optimaalne maksukoormus võiks olla 33,3 protsenti SKTst, ja ma ise jagan seda seisukohta. See oleks praegusel ajal selline tase, mis tagaks Eesti majandusele piisava konkurentsivõime, toetaks investeeringuid ja töökohtade loomist,» märkis Sõerd.
Opositsiooni mõistetav hoiak
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlasest Mihhail Stalnuhhin märkis 3. mail riigikogu kõnepuldis aga, et tema jaoks on opositsiooni hoiak valitsuse sammude suhtes mõistetav, sest samasugune kartus valitses ühiskonnas ka Euroopa Liitu astumisel või kroonide vahetamisel eurodeks.
«On täiesti selge, et ilma Euroopa Liidu toetuseta oleksid väga paljud projektid meil lihtsalt tegemata. Ka euro osas oli kartus suurem kui tegelikkus, sest uus raha kergitas küll inflatsiooni, kuid andis olulise positiivse tõuke majandusele,» rääkis rahanduskomisjoni esimees.
Ta tõi seejuures välja, et valitsus kavatseb aastatel 2018–2021 suurendada SKTd 25 protsenti, viia keskmise palga 1500 euro tasemele ning investeerida, et tagada parem elu Eesti inimestele ning meelitada välismaale lahkunud eestlased tagasi.
Tema sõnul on valitsusel ambitsioonikad plaanid, mille suhtes võib arusaadavalt kriitikat kuulda, kuid majandusteadus pole lihtne matemaatikatehe ning prognoosid ja tegelikkus ei pruugi majandusekspertidel alati hästi kokku langeda.
«Rahandusministeeriumi ametnikud ja koalitsioonipoliitikud näevad meie prognoose positiivsemas valguses kui opositsioonipoliitikud,» tähendas Stalnuhhin.
KOMMENTAAR
Pidu peetakse homse arvelt
Tõnu Palm, Nordea majandusanalüütik
Konkreetsest maksukoormuse kasvuprotsendist olulisemadki on selle taustal olevad majanduse struktuursed ja pikemaajalised väljakutsed. Raha ümberjaotamise kõrval on alati küsimus, kuhu kogutud raha läheb ja palju kasu sellest pikaajaliselt sünnib.
Valmistume liiga vähe perioodiks, kui riigi maksutulude kasvutempo hakkab aeglustuma. Kipume alahindama tervishoiukulude kasvu ning vajadust panustada tööjõu arendamisse ja konkurentsivõimesse. Näiteks riigi mittemaksulised tulud, mida mõjutavad saadud toetused, hakkavad aeglustuma 2019. aastast. Kas ollakse selleks valmis, ilma et peaks potentsiaalilähedase kasvu juures laenu võtma ja varasid müüma.
Kui me kavandame ka hea kasvuga aastatel valitsussektori kulutuste kasvu, siis uue majanduskriisi korral on tagajärjeks kõrgem võlakoormus. Maksukoormuse järkjärguline kasvamine, sh prognoositud nominaalsed eelarve defitsiidid, vähene panustamine riigivarade väärtuse kasvu seda ka potentsiaalsele kasvule lähedastel aastatel räägivad pigem soovist olla populaarsed (valimised lähenevad).
Eesti majanduskasv tugineb suuresti eratarbimisele ja edaspidi täiendavalt siseturule orienteeritud investeeringutele. Inflatsiooni kasv on märkimisväärselt kiirem euroala keskmisest. Maksutulusid korjame seega paljuski sisenõudluse veetud majanduskasvu baasilt ja jagame edasi kuhu? See on väike pidu homse arvel.
Reservidest võetakse matti
2014. aastast saadik on Eesti maksukoormus ainult kasvanud. Põhilised maksukoormuse muutumise põhjused on läbi aegade olnud maksumäärade tõstmine ja langetamine ning uute maksude kehtestamine. Ka võivad mõju avalda muud ühekordsed tegurid.
«Kui aastal 1994 oli üleminekuaeg ja maksureform ning Eesti läks üle tänapäevasele maksusüsteemile, oli maksukoormus algul 36 protsenti ja hakkas siis järk-järgult langema – kuni jõudis 30-32 protsendi tasemele SKTst aastatuhande vahetuseks,» kirjeldas Aivar Sõerd (pildil), millise maksukoormuse tasemel Eesti majandus taasiseseisvumise järel alustas.
«Olin ise rahandusminister Andrus Ansipi esimese valitsuses ja siis oli maksukoormus aastatel 2005-2006 tasemel 30 ja 30,5 protsenti SKTst. Maksukoormus tõusis aastal 2007 tasemele 31,3 protsenti. See suurenes veidi peamiselt kiire maksutulude kasvu tõttu,» jätkas ta. Kunagise rahandusministri sõnul sai 2007. aasta riigieelarve tehtud ülejäägiga ja ülejääk oli 3,8 protsenti SKTst.
«See omakorda tähendab, et peaaegu kaks riigikaitse eelarvet toonases vääringus läks reservi,» lausus Sõerd. Nüüd, kümme aastat hiljem, kus maksukoormus kerkib järgmisel aastal 35,8 protsendini SKTst, kavatsetakse reservist võtta 140 miljonit eurot. Sellele lisandub veel ligi 200 miljonit eurot laenu, millega tahetakse defitsiiti katta.
«Tuleb öelda ka seda, et maksukoormus oli 2014. aastal veel 32,6 protsenti SKTst ja sellest alates
on see tõusnud,» märkis Sõerd. Tema sõnul on põhilised maksukoormuse muutumise põhjused ajast aega olnud maksumäärade tõstmine ja langetamine ning uute maksude kehtestamine.
«Aga lisaks maksumuudatustele mõjuvad ka muud tegurid,» rääkis Sõerd. Ta tõi näiteks, et aastatel 20082013 ei jaganud Eestis tegutsevad kommertspangad siin dividende. Aastal 2015 maksis Swedbank esmakordselt Eestis suures mahus dividende, kokku 400 miljonit eurot, millest riigile laekus üle 100 miljoni euro ühekordset dividenditulu. «See mõjutas ka maksukoormust,» selgitas Sõerd. Ka maksuameti töö maksude paremal kokkukogumisel mõjutab maksukoormust.
Maksuekspert Lasse Lehis lisas, et kui tehti kogumispensioni muudatus, siis maksukoormus langes, sest osa sotsiaalmaksu suunati pensionifondidesse. «Viimastel aastatel on palgakasv ja sellega kaasnevad maksud ning tarbimine ja sellega kaasnevad käibemaks ja aktsiisid kasvanud jälle rohkem kui majandus üldiselt, st maksukoormus tõuseb. Samal ajal on küll tõstetud aktsiise, aga 2015 langetati tulumaksu,» rääkis ta. «Maksukoormust võib mõjutada ka mõne suure ettevõtte otsus maksta ühekordselt suuri dividende, millega kaasneb tulumaks,» tõi ka Lehis välja. Küll aga märkis ta, et kui neid asjaolusid aasta-aastalt kokku lugeda, siis võib lõpuks jõuda tõdemuseni, et peaminister on paljudel aastatel olnud kas just kõige viimane, aga suhteliselt ebaoluline tegelane maksukoormuse mõjutamisel.
