Täpsema plaani, kust ja kui palju kokku hoida, tahab valitsus selgeks saada sügisel. Selleks ajaks valmib rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, millest valitsus loodab näha endale soodsaid arve, mis näitaks, et nii palju ei ole vaja kärpida.

Põhjusele, miks on valitsus seisus, kus majanduse ja maksulaekumiste kasvamise ajal on vaja kulusid kokku hoida, ei suuda keegi sõrme täpselt peale panna. Peaminister Jüri Ratas ja rahandusministeeriumi ametnikud oskavad öelda probleemi umbkaudsed koordinaadid: millalgi 2018. aasta lõpus jäi laekumata hulk plaanitud tulusid, eelkõige aktsiise, ning ootamatult kasvas hulk kulusid.

Postimehele on viidatud, et 2018. aasta viimases kvartalis said ministeeriumid valitsuselt käsu, et 2019. aastasse ei tohi üle kanda rohkem kui üks protsent nn alles jäänud raha. Tavaliselt oli lubatud järgmisse aastasse üle kanda kolm protsenti tegemata jäänud kulusid. Sisuliselt anti ministeeriumitele ülesanne kulutada 2018. aasta lõpus ära võimalikult palju raha.
Tollase otsusega kursis olevad inimesed kinnitasid, et see otsus tehti peamiselt sellepärast, et prognoosi järgi oli oodata 2018. aastal ülejääki umbkaudu 170 miljonit eurot ja ülejääk paistis ka 2019. aasta kohta. Siis leitigi, et kui on veel võimalik mingeid investeeringuid enne valimiste aasta algust ära teha, tuleb teha.

Eile tunnistas aga ka peaminister Jüri Ratas Vikerraadios, et eelmise aasta lõpus mindi investeeringutega liiale. «Tõsi on, et rahandusministeerium ütles 2018. aasta kolmandas-neljandas kvartalis, et kuna eelarvestruktuur tuleb hea, oleks see hetk, kui tuleks teha veel investeeringuid, kui veel jõuab,» meenutas Ratas. «Ja tõesti, mõned ministeeriumid ka jõudsid 2018. aastal neid teha. Aga 2019. aasta aprillis selgus, et tegelikult oli ka investeeringutes ülekulu. Võibolla seda forsseeringut investeeringute mõttes ei oleks pidanud tegema.»

See viga ja muud asjaolud viisid nüüd selleni, et riik on sellel aastal rohkem kui protsendiga puudujäägis. Seda on kaugelt rohkem, kui Eesti reeglid lubavad. Tegelikult nõuavad need, et valitsus asuks kiirelt liikuma ülejäägis eelarvete poole: 2020. aastal võib veel olla pool protsenti puudujääki, aga 2021. aastaks peab olema juba 0,1 protsenti ülejääki, 2022. aastal 0,6 protsenti ülejääki ning siis juba 1,1 protsenti.

On täiesti ilmne, et ülejäägi saavutamine sellises tempos käib valitsusele üle jõu. Aga reeglid nõuavad seda. Mida siis teha? Valitsuse lahendus on lihtne: kui reeglid käivad üle jõu, tuleb need ära muuta.
Märkimisväärne on, et kirjeldatud reegli kehtestas peaminister Ratas endale ise, siis küll juhtides Keskerakonna-Isamaa-SDE valitsust. Riigieelarve seaduse muutmise arutelul riigikogus 2017. aasta mais ütles toonane rahandusminister Sven Sester (Isamaa), et valitsus on mitu aastat teinud majandust stimuleerivaid eelarveid, kuid aasta lõpus on ikka selgunud, et tulud on laekunud kavandatust paremini või kulud on jäänud tegemata.
«Nii on jäänud osa rahast majandusse suunamata,» tõdes ta siis. «Seeläbi oleme majandust pigem jahutanud ning kehtiv seadus pole lubanud seda viga ka järgmisel aastal parandada. Selle eelnõuga parandame selle vea.»
Ta lisas veel, et kui eelmistel aastatel ei ole ülejääki tekkinud, tuleb koostada tasakaalus eelarve. «Nii on eelarveperioodi keskmine ikka struktuurses tasakaalus,» selgitas Sester muudatust. «Ülejäägi korral on lubatud teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas tuleb puudujäägi tekkimise korral katta see järgmistel aastatel ülejäägiga.»

Juba siis kahtlustasid opositsioonierakonnad, et tegelikult on sellise eelarvereeglite lõdvendamise eesmärk saada võimalus teha puudujäägis eelarveid ning jätta miinuste katmine tulevikku. Nüüd, kaks aastat hiljem on selgunud, et ka selline paindlikkus osutus Jüri Ratase valitsusele üle jõu käivaks. Eelarvetasakaalu mitme aasta keskmise reegel visatakse üle parda. Edaspidi vaadatakse taas iga aastat eraldi, nii nagu enne 2017. aasta kevadet.
See lubabki eile valminud RESis olla valitsusel järgmisel aastal 0,5 protsenti puudujäägis ja 2021. aastal ülejäägi asemel tasakaalus.

Haridus ja teadus: sügisel vaatame

Võimuleppes hõisatud lubadused õpetajate palgatõusust ning teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt ühe protsendi ulatuses SKTst ei lähe veel niipea täide. Senise õpetajate palga alammäära 1250 euro suurendamiseks raha ei ole, samas peaks kolmeks aastaks planeeritud 1,3 miljardit eurot võimaldama hoida õpetajate arvestusliku keskmise tasu 1500 euro tasemel.

Ehkki peaminister Jüri Ratas lubas teaduse rahastamise teema juurde sügisel tagasi tulla, jääb praegu tegevuseks eraldavaks summaks 0,71 protsenti SKTst ehk ligikaudu 152 miljonit eurot. Samas on riik võtnud eesmärgiks jätkata lasteaiaõpetajate palga motiveerimise programmi 60 miljoni euroga, jätkatakse pilootprogrammi professionaalse õpetaja leidmiseks venekeelsetesse rühmadesse – selleks on plaanitud kolmeks aastaks 5,2 miljonit eurot. Õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks on 4,4 miljonit ning andekate õpilaste arengu toetuseks eraldatakse 3,6 miljonit eurot.
Kutseõppeasutuste tegevustoetusteks on kolmeks aastaks plaanitud 305,4 miljonit eurot, 649,9 miljoni euroga rahastatakse õpet ülikoolides ja riigirakenduskõrgkoolides. Kas ja kui palju läheb sellest õppejõududele konkurentsivõimelise palga ning üliõpilastele tasuta eestikeelse hariduse toetuseks – nagu on võimuleppes sihiks seatud -, jääb vastuseta. 57,15 miljoni euroga plaanitakse kujundada doktoranditoetused ümber nooremteaduri töötasuks ning siduda doktorandid töölepingutega.
Anna Põld

Sisekaitse: palgatõus haihtus

Siseturvalisuse valdkonnas lubab värske eelarvestrateegia ellu viia viis-kuus suuremat muudatust. Üksüheselt koalitsioonileppes kirjutatuga luuakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) juurde sisekaitse ülesannetega reservüksus, mis oleks võimeline tegutsema ka sõjalise kriisi korral ega sõltuks vabatahtlikest.

Olulisemate taristuobjektidena peaks 2020. aastaks Narvas valmima Sisekaitseakadeemia kolledž ja 2021. aastaks Pärnu politsei ja pääste ühishoone. Hulk ressursse suunatakse aegunud IT-süsteemide uuendamisse. Isikkoosseis paisub suuremaks üksnes PPA rahapesu andmebüroos. Vilksamisi on RESis mainitud ka EKRE sõjaväestatud piirivalve leebemat varianti – otsust luua PPAsse eraldi piirivalve struktuuriüksus -, ent kulusummat või tärminit selle tagant ei leia.

Kahe lubaduse puhul on tegevust oluliselt koomale tõmmatud. Idapiiri väljaehitamine küll jätkub, ent seda ei hakata nüüd rajama mitte kindla tärmini ja eelarvega, vaid võimaluste järgi. Sootuks maha on kriipsutatud sisekaitse palgatõusud. Veel mullune RES lubas politseinikele, päästjatele, maksuametnikele ning vanglaametnikele igal aastal palgatõusuks ligi 23 miljonit eurot.
Oliver Kund

Riigireservid: kolmandik kadunud

Eile kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020-2023 selgub, et valitsuse rahalised reservid on hoogsalt kokku kuivanud. Eelmisel aas tal Ratase esimese valitsuse koostatud RESis seisab, et 2019. aastal prognoositakse valitsussektori finantsvaradeks kokku 1,98 miljardit eurot, 2020. aastal juba 2,1 miljardit eurot Uuest RESist selgub, et

käesoleval aastal on finantsvarade suuruseks jäänud 1,7 miljardit eurot, 2020. aastal 1,6 miljardit. Selle arvu sees on eriti jõudsalt vähenenud keskvalitsuse reservid. Aasta eest kirjutati RESi, et keskvalitsusel on sel aastal 658 miljonit ja järgmisel 722 miljonit eurot reserve. Eile kinnitatud RESis seisavad nende aastate peal vastavalt 418 miljonit ja 304 miljonit eurot.

Valitsus põhjendab RESis valitsussektori reservide vähenemist sellega, et riigieelarve puudujääki on mõistlik katta osaliselt reservide arvelt.

«Reservid vähenevad, sest peale riigieelarve positsiooni, mis on järgmisel aastal ülejäägis, arvestatakse riigieelarve rahavoos ka laenu tagasimaksete, välisvahendite rahavoo ning finantseerimistehingute rahastamisega,» seisab dokumendis.
Urmas Jaagant

Ettevõtlus: ehitus au sisse

Mulluse RESiga võrreldes on praegune valitsus loonud ettevõtluse ja innovatsiooni toetuseks kaks programmi: konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm ja ehituse programm. Programmid kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.

Sel korral on ettevõtlusele pühendatud tegevuste osa paberil siiski õhem: EAS on saanud vähem ülesandeid ja KredExit pole üldse mainitud. Ometi kavatseb valitsus jätkata EASi kaudu suurinvestoritele kõrgema palgaga töökohtade loomise ja ekspordi kasvatamiseks toetuse jätkamist 10 miljoni euroga.

Samuti pole loobutud Keskerakonna valimislubadusest, mis oli ka eelmises RESis sees: Tallinna linnahall tehakse korda ja sellest saab rahvusvaheline konverentsikeskus. 40 miljonit on endiselt see summa, mille peaks riik välja käima.