Postimees: Erakondade liikmed võeti nimetamiskomiteesse (Reet Pärgma)

10.01.2020Meediakajastus

Valitsus kinnitas järgmiseks kolmeks aastaks riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjoni ehk nimetamiskomitee uue koosseisu, millesse kuuluvad ka Isamaa liige Reet Roos ja EKRE liige Argo Luude.
Nimetamiskomitee uude koosseisu kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude, majandus- ja taristuministri ettepanekul Kaido Padar ja justiitsministri ettepanekul Reet Roos, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kusjuures tähelepanuväärne on see, et kui alguses oli 2017. aasta veebruaris loodud nimetamiskomitee idee mehitada see mittepoliitiliste inimestega, siis uues koosseisus hakkab olema kaks erakondliku taustaga inimest: Reet Roos kuulub Isamaasse ja Argo Luude kuulub EKREsse.

Tuleb palju tööd

Kaido Padar, kes võib Postimehele teadaolevalt saada ka komitee esimeheks, ütles, et temaga võeti ühendust, sest ta on riigi heaks töötanud ja teab, kuidas riigifirmad töötavad. «Ma ei tahaks hakata teiste liikmete sobivuse või mittesobivuse üle diskuteerima. Eeldan, et iga minister valis sinna inimese professionaalsuse alusel. Mis puudutab Reet Roosi, kes kuulub Isamaasse, siis teda ma tunnen, väga tubli inimene. EKRE liiget Argo Luudet ma aga ei tunne,» ütles ta.
«Võin öelda, et mina ei läinud nimetamiskomiteesse nalja tegema. Poliitiliselt motiveeritud või erakondlikest huvidest lähtuvaid otsuseid ma seal näha ei taha. Kindlasti hakkab nimetamiskomisjoni töö raske olema, tööd on palju. Ees seisab paljude riigifirmade nõukogude mehitamine, kuna praegu kehtivad lepingud saavad peagi läbi,» rõhutas Padar.
Isamaa liige Sven Sester, kes oli 2017. aastal nimetamiskomitee loomise juures, ütles, et toona oli esimene eesmärk lüüa riigifirmade nõukogudest välja riigikogu liikmed, teiseks teha kindlaks, et nõukogus oleksid pädevad ja äriühingule kasulikud liikmed.
Sester rõhutas, et erakondlik kuuluvus ei tohiks olla nõukogusse kuulumise eelis ega takistus. «Muidu muutub see naeruväärseks: ühelt poolt tahame, et asjalikud ja ettevõtlikud inimesed tuleksid poliitikasse, ja samas paneme poliitikasse tulekuga osa uksi kinni,» rääkis ta.

Laitmatu maine

Reet Roosi kohta ütles Sester, et probleemi pole. «Ta on pikaajalise ärijuhtimiskogemusega ja oma valdkonnas täielikus tipus. Ta annab enamikule Eesti ettevõtjatele silmad ette. Kindlasti ei tohiks me parteipiletit seada eelistuseks või takistuseks. Riigikogu liige ei tohiks kindlasti kuuluda,» ütles ta.
Riigivaraseaduse järgi peab nimetamiskomitee liige olema tunnustatud ettevõtlus- ja juhtimisekspert, kellel on pikaajaline ja rahvusvaheline juhtimiskogemus ning laitmatu eri- ja ärialane maine. Küsimusele, mida laitmatu maine all mõeldakse, vastas Sester, et lähtuti krediidiasutuste seadusest. «Seal oli see defineeritud. Lähtusime peaasjalikult sellest mõistest. Seal olid väga kõrged kvaliteedinormid ja me tahtsime ka teha nimetamiskomitee väga kõrgete normidega,» ütles ta.
Krediidiasutuste seaduses on laitmatu maine väga rangelt sõnastatud. Muu hulgas sõnastab seadus, et laitmatu ei ole maine juhul, kui isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga.
Samas mõisteti Argo Luude ja talle kuuluv ettevõte 2012. aastal süüdi kartellikokkuleppes ehk Tartu linna tänavapuhastuse riigihangetel kooskõlastatud pakkumistega osalemises.
«Ma ei oskagi seda kohe kommenteerida. Küsimus on selles, kas see karistus kandub temaga kaasa aegade hämaruseni. Kas tegu on selline, mille puhul ei oma tähtsust, kas see on kehtiv või mitte. Me peame seda ühiskonnas arutama,» ütles Sester.
Ka kuulus eelmisesse nimetamiskomiteesse Sven Pertens, keda prokuratuur süüdistas väidetavale soodustuskelmusele kaasa aitamises. Kuigi ringkonnakohus mõistis Pertensi 2018. aasta aprillis õigeks, ei oleks tema maine krediidiasutuse seaduse mõistes puhtalt süüdistuse saamise pärast laitmatu.

Nimetamiskomitee

• Nimetamiskomitee koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on ametikohapõhised ehk kantslerid ning neli nimetab valitsus kolmeks aastaks.

• Riigivaraseaduse järgi ei tohi komitee liikmel muu hulgas olla sisulist huvide konflikti riigi osalusega äriühingutega.

• Valitsuse moodustatud nimetamiskomitee ülesanne on teha äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta.

• Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 120 liiget.

• Eelmisesse nimetamiskomiteesse kuulusid Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee.

KOMMENTAAR

Valitsuserakonnad hakkavad nõukogusid määrama

Jevgeni Ossinovski
endine tervise- ja tööminister

Nimetamiskomitee loomise eesmärk oli täpselt vastupidine: lõpetada riigiettevõtete nõukogude politiseerumine.
See oli tollase rahandusministri Sven Sesteri tugev soov, nagu ka see, et mitteerakondlik kogu hakkaks nõukogusid nimetama. Nüüd on ilmselt leitud, et tuleb põhimõtteliselt vana süsteemi juurde tagasi minna. Praktiliselt tähendab muudatus seda, et valitsuserakondade peasekretärid hakkavad riigiettevõtete nõukogusid paika panema.
Minu suurim üllatus pole isegi ümbertegemine, vaid see, et Isamaa, kes omal ajal nimetamiskomiteed kõige häälekamalt nõudis, on sinna nüüd oma inimesed pukki pannud.
Miks Isamaa meelt muutis? Ma arvan, et nüüd, mil erakonda juhib Helir-Valdor Seeder, ei paku tollel ajal tehtud otsused enam huvi. Saab oma inimesed paigutada nõukogu kohtadele, kus kaasneb otse juhtimise mõjuvõim ja tasu.
Eks järk-järgult hakkavad riigi äriühingute olemasolevate nõukogu liikmete volitused lõppema ja nimetamiskomitee otsustab volitusi mitte pikendada, leiab väärikama kandidaadi, kes on kas erakonna liige või sõber. Nii nagu see varem käis.