Postimees: IMF soovitab Eestil riigitöötajate arvu kiiresti vähendada

24.10.2016Meediakajastus

Kuigi üldiselt kiidab rahvusvaheline valuutafond (IMF) Eesti valitsuse konservatiivset rahanduspoliitikat, soovitab ta alustada 2018. aastaks planeeritud sotsiaalmaksu määra langetamisega varem, suunata enam inimesi tööturule ja vähendada kavandatust kiiremini ka riigitöötajate arvu.

«Praegune lõhe tööjõukulude ja tootlikkuse arengu vahel pole jätkusuutlik,» seisab sel ja eelmisel nädalal Eestit külastanud IMFi delegatsiooni aruandes. «Kui see kestab, võib konkurentsivõime sattuda veel suurema löögi alla ning üha enam ressursse minna suletud sektorisse, kus tootlikkuse kasv võib olla väiksem.»

Rahvusvaheline delegatsioon on seisukohal, et kiire palgakasv peegeldab eeskätt tööjõuturu pingeid, mida võiks püsivalt leevendada vaid suurem tööjõupakkumine. Samas mängivad siin suurt rolli ka valitsuse palgapoliitika ning pikemat aega kestnud palgakasvu järelmõju. Nii peaks Eesti prioriteet olema suurendada tööjõupakkumist.

«Praegune töövõimereform on kiiduväärne samm selle poole, et järgmiste aastate jooksul järk-järgult ressursse vabastada,» seisis aruandes. Kuna Eesti valitsemissektor on võrreldes teiste riikidega suhteliselt suur, saab IMFi delegatsiooni hinnangul sealset töötajate hulka plaanitust kiiremini vähendada, mis tähendab, et ka erasektor saaks juurde vabu töökäsi.

«Majanduslikult atraktiivne on ka sisserändepiirangute leevendamine ning tööjõu kaasamine väljastpoolt linnakeskusi,» lisas IMF. Muu hulgas arvab valuutafond, et Eesti saab ka tootlikkuse edendamise abinõusid veelgi tõhusamaks muuta. Kuigi meil on juba praegu investoritele palju pakkuda ja tehtud on ka uusi kiiduväärseid algatusi, saame erasektorit olemasolevatesse innovatsiooni- ja õppeprogrammidesse siiski veel rohkem kaasata.

«Aktiivsed tööturumeetmed on Euroopa standardite järgi samuti veel tagasihoidlikud,» märgib IMF veel. Et seda valdkonda parandada, võiks IMFi soovitusel luua riigikantselei juurde tootlikkusega tegeleva üksuse, mis vaataks üle ja seiraks erinevaid tootlikkust edendavaid programme. «Selles kontekstis on edusamm hiljutine tootlikkuse töögrupi moodustamine,» tõdesid IMFi esindajad.

Ka tõid delegatsiooni liikmed välja, et majanduse olukorda arvestades ei ole meil vaja meetmeid, mis ergutaksid niigi kiiret palgakasvu või stimuleeriksid teatud sektoreid, kuna paljud valdkonnad toimivad juba oma tootmisvõimsuste piiril. «Kasvu soodustavaid meetmeid võiks mõõdukalt tugevdada ainult nii palju, kui avalik sektor suudab pakkuda ning erasektor otstarbekalt ära kasutada,» märkisid delegatsiooni liikmed.

Lisaks seisab raportis, et Eesti peaks sotsiaalmaksu määra langetama plaanitust kiiremini. «[Välist konkurentsivõimet suurendaks] 2018. aastaks kavandatud sotsiaalkindlustusmaksu määra alandamise ettepoole nihutamine, » kirjutas IMF. Teadupärast plaanib valitsus uue aasta 1. jaanuarist langetada sotsiaalmaksu poole protsendi võrra 32,5 protsendile ning 2018. aastal veel poole protsendi võrra.

Viimase osas kommenteeris rahandusminister Sven Sester, et sotsiaalmaksu alandamise tempo on juba paika pandud. Küll aga ei välistanud ta, et 2018. aastast võidakse sotsiaalmaksu vähendada rohkem kui poole protsendi võrra. Ta toonitas, et kõik sõltub ühelt poolt sellest, millised erakonnad on valitsuses ja missugused on nende prioriteedid, teisalt ka sellest, missugune on rahaline võimekus üht või teist poliitikat ellu viia.

«Mida tulevik toob? Kindlasti mängib ühel hetkel rolli ka see, millised koalitsioonid moodustuvad ja kas see raha, mis riigil on võimalik tööjõumaksude alandamiseks suunata, on mõistlik. Kindlasti on praegused paremerakonnad seda meelt, et tööjõumaksude alandamisele tuleb tähelepanu pöörata,» tõdes Sester. Üldiselt on IMFi soovitused tema sõnul kooskõlas valitsuse poliitikaga.