Postimees: Jegorov soovitab automaksu (Lennart Ruuda)

24.04.2018Meediakajastus

Valitsus võinuks kütuseaktsiisi pideva tõstmise asemel kehtestada hoopis automaksu, ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov eile Äripäeva ja Eesti Õliühingu kütusekonverentsil Tallinnas.

Jegorov meenutas, mis võimalused olid rahandusministeeriumis töös enne aktsiisitõusu otsust. Üks variant oli kehtestada automaks.

«Automaks annaks meile teistsuguse paindlikkuse. Autot pole võimalik kord nädalas või kuus Lätti viia, nagu praegu kütust tangitakse. Auto on Eestis registreeritud ja siin kasutamiseks,» selgitas maksuekspert.

«Võib-olla olnuks tõesti mõistlikum jätta kütuseaktsiis kus seda ja teist ning riigile tulu teenimise mõttes kehtestada hoopis auto- või teemaks,» leidis Jegorov. Ta tegi lihtsustatud arvestuse: «Kui me võtaks kõigi autode pealt aastas kümme eurot, teeniksime aastas umbes 60 miljonit eurot.»

Kuigi automaksu pihta on olnud palju kriitikat – Eestis on väga hõre asustus ja kehv ühistranspordiühendus –, siis Jegorovi hinnangul ei vasta see päris tõele. «Eesti linnastumise määr on kõrge. Inimesed elavad linnalähedastes asulates, kus on hea ühistransport,» selgitas ta, seetõttu ei ole auto hädavajadus, eriti mitte pere teine või kolmas auto.

Jegorovi sõnul sõidavad maainimesed autoga pikki vahemaid ja maksavad riigile praegu rohkem kütuseaktsiisi, kui tasuksid automaksu. «Kui automaksu soov poliitikutel tuleb, oleme valmis arutama,» rääkis maksuekspert.

Mida saaks veel teha, et ei peaks tõstma kütuseaktsiisi? Näiteks kui langetada aktsiis Lätiga samale tasemele, jääks ainuüksi diislikütuse aktsiisilt Jegorovi andmetel riigil saamata sada miljonit eurot. See on netomõju – Lätist Eestisse tagasi pöörduda võiva tankimise mõju on juba arvesse võetud.

Järgmine variant oleks langetada diislikütuse aktsiisi ainult transpordi- ja veosektorile. «See teoreetiline võimalus on meil pärast teekasutustasu kehtestamist olemas, kuid samas oleks see keeruline ja bürokraatlik ning seda oleks ressursimahukam hallata,» arutles Jegorov.

Jegorovi kolleeg, rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla seevastu ütles oma ettekandes, et automaks on puhas spekulatsioon ja see tuleks tõsiselt kõne alla alles siis, kui lauale on jäänud üksnes halvad ja veel halvemad variandid. «Seda, et langetada kütuseaktsiisi ja asendada see automaksuga, pole meie laual olnud ja sellist plaani pole,» sõnas ta.

Samas arutelus osalenud Isamaa ja Res Publica Liidu liige ja endine rahandusminister Sven Sester ütles, et nemad on selgelt automaksu vastu. «Meie soov on alandada tööjõumakse. Kinnisvara- ja automaksu me kindlasti ei toeta. Oleme sellele alati vastu olnud. See on meie erakonna programmis sees,» selgitas Sester.

Vabaerakonna liige Ardo Ojasalu automaksus nii suurt tonti ei näinud. Tema märkis, et automaksu kehtestamisel selle arvelt, et vähendame ülemäära kõrgeks krutitud kütuseaktsiisi, võib täitsa jumet olla. Ettevõtjaid lööks automaks vähe, aga väiksem kütuseaktsiis aitaks neid.

«Lisaks on meie maksunduses alakasutatud kapitalimaksud, mida igal pool mujal Euroopas kasutatakse. Meie maksusüsteem on selle koha pealt veidi kiivas ja automaks oleks üks võimalus olukorda parandada,» leidis Ojasalu.

Äripäeva korraldatud 6. kütuseturu aastakonverents «Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?»