Postimees: Julgeolekuküsimustes valitseb üksmeel (Oliver Kund, Anneli Ammas)

09.03.2015Meediakajastus

Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul peavad nii tema juhitud partei, sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kui ka Vabaerakond väga tähtsaks nii liitlassuhteid NATOga kui ka Eesti iseseisva riigikait-sevõimekuse arendamist. Seega kujunes julgeoleku- ja riigikait-seteemade arutelu võimukõne-lustel üksmeelseks.

Rõivase sõnul oli eile juttu nii sellest, kuidas jätkata juba põhiseaduse muutmisega alanud riigikaitse juhtimise reformimist, kui ka sellest, kuidas liitlaste kohalolek jätkuks ja suureneks.

IRLi esimees Urmas Reinsalu tõi ühistest seisukohtadest esile, et kaitsekulutused peavad moodustama vähemalt kaks protsenti SKTst ning liitlaste kohalolek Eestis peab olema püsiv.

Tõsiselt arutati Urmas Reinsalu sõnul ka küsimust, milline on poliitiline positsioon suhetes liitlastega ja Eesti rahvusvaheliste julgeolekukohustuste täitmisel nii välismissioonidel kui ka NATO sõjalise võimekuse ja kollektiivkaitse arendamisel.

«Ma arvan, et see on üsna kõnekas. Vaevalt et kunagi varem oleks erinevatel koalitsiooniläbirääkimistel riigikaitse- ja julgeolekupoliitika peatükile, eriti ka rahvusvahelisele elemendile nii suurt tähelepanu pööratud,» ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser kinnitas, et sõjalise julgeoleku teema on see, mille tõttu need neli erakonda küll tülli ega lahku ei lähe. «Loodetavasti ei lähe üldse, aga kui, siis kindlasti on erimeelsused suuremad nendel teemadel, mis järgmistel päevadel lauale tulevad,» lausus ta.

Ka Mikser tõi kokkulepetest esile, et riigikaitsele tuleb kulutada vähemalt kaks protsenti SKTst ning et lähenemine riigikaitsele on tulevikus laiapindne.

Samuti märkis ta, et kaks protsenti SKTst kasutatakse vastavalt NATO klassifikatsioonile sõjaliseks riigikaitseks, kaitsevõimet planeerides ja arendades lähtutakse ohuhinnangutest ja võetakse arvesse parimat kaitseväelist nõuannet ning luuakse reaalseid sõjalisi võimeid.

«Eestit saab kaitsta ainult selliste võimetega, mis on mehitatud, varustatud, varude ja logistikaga tagatud,» ütles Mikser ja avaldas veendumust, et erakondade ühisosa on piisav, et koalitsioonileppes kokku saada väga hea riigikaitsepeatükk.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas samuti, et julgeoleku- ja riigikaitseteemades on parteidel ühisosa olemas.

Samas on tema sõnul tegu mahukate küsimustega ning kui ajakava järgi pidanuks kõnelused jätkuma eile pärastlõunal juba sisejulgeoleku teemadega, siis tegelikult kujuneb läbirääkimiste tempo esialgu planeeritust aeglasemaks. Sisejulgeoleku küsimustes tekib erakondadel eri arvamusi juba natuke rohkem, ennustas ta.

Ka Rõivas nentis, et sõjalise riigikaitse ja julgeoleku põhiteemad loodeti eile paari-kolme tunniga klaariks saada, kuid et laua taga olijatel on ka palju häid mõtteid detailide asjus, siis läks nende teemadega kauem aega.

«Seetõttu mingeid veksleid välja anda, mis päeval mis teemad täpselt, oleks natuke ennatlik,» ütles ta.

Rõivas kordas taas, et kõnelustega ei kavatseta venitada, kuid samas pole seatud ka eesmärki kõik väga ruttu kokku leppida või detailides lahtiseks jätta. «Pigem mulle meeldib see, kui me lepime vajadusel ka väga suurtes detailides kokku,» lausus ta.

Nelja erekonna kõnelustel on täna kavas rääkida sisejulgeolekust ning seejärel, kui ajakava võimaldab, majandus- ja maksuküsimustest.

«Ei oska öelda, kas erimeelsuste lahendamine võtab ilmtingimata kauem kui konsensuse sõnastamine, aga need on need valdkonnad, kus valimisplatvormide ja programmide erinevused on natuke suuremad kui julgeolekuteemadel,» ütles Mikser.

Kui inimeste sissetulekud ja majanduskasv on läbi arutatud, võetakse kõnelustel praeguste plaanide kohaselt kõne alla riigireform ja viimase laiema valdkonnana inimeste toimetulek. «Need on kõik kenasti järjekorras ja pärast seda tulevad juba kõik ülejäänud eluvaldkonnad,» ütles Rõivas täna pärastlõunal.

Koalitsiooni eelläbirääkimiste! osalejad

Põhidelegatsioonides on erakondade esimehed, aseesimehed, volikogu esimehed, peasekretärid. Vastavalt arutelu teemadele käivad Stenbocki majas läbirääkimistel erakondade vastavate teemade asjatundjad.

• Reformierakond: põhidelegatsioonis on Taavi Rõivas, Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosiman-nus, Urmas Paet, Martin Kukk ja Kristen Michal. Kõnelustel on osalenud ka Rain Rosimannus ja Remo Hols-mer.

• IRL: põhidelegatsioonis on Urmas Reinsalu, Marko Pomerants, Kaia Iva, Jaak Aavik-soo, Helir-Valdor Seeder ja Sven Sester. Kõnelustel on osalenud ka Aivo Vaske. Kõnelustel ei olnud eilseni osalenud Juhan Parts.

• SDE: põhidelegatsioonis on Sven Mikser, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski ja Andres Anvelt. Kõnelustel on osalenud Urve Palo, Rannar Vassiljev ja Neeme Suur.

• Vabaerakond: põhidelegatsioonis on Andres Herkel, Artur Talvik ja Margus Maidla. Kõnelustel on osalenud ja osalevad ka Andres Ammas, Jüri Saar, Tarmo Kõuts, Külliki Kübarsepp, Kaul Nurm ja Enn Meri.

Keerulised valikud IRLis

Kui IRLi esimees Urmas Reinsalu teatas pärast eilehommikust valjuhäälset eestseisuse koosistumist, et taandub esimehe kohalt juunis IRLi suurkogul, siis valimiskampaania esinumber Juhan Parts hoidub avalikkusest ega osale ka koalitsiooni eelläbirääkimistel.

IRLi lihtliikmed on aga segaduses ja küsivad, kas erakonnal on enam võimalust ja erakonna sisulistel juhtidel ka arukat tahtmist erakonda uuele tõusule viia.

Omavahelist avalikku käärimist ei ole IRLis viimasel paaril aastal, pärast paljude nn kampsunite lahkumist olnud. Mõne erakonnaliikme sõnul on kriitikameel olnud pigem mahasurutud: kui ka erakonna juhtide võimutäiusega nõus ei ole oldud, ei ole kiputud rahuolematust avalikult väljendama. Paljud Isamaa-aegsed poliitikud on loobunud üritamast midagi muuta.

Suur küsimus on, kas IRLi Res Publica pool on vähimalgi määral valmis oma positsioonidest loobuma. Nii eestseisuses kui ka riigikokku pääsenute seas on respublikaanid absoluutses enamuses. Isamaa poolelt on riigikogus vaid Margus Tsahkna ning Helir-Valdor Seeder. Esimene on praegu üldse Eestist eemal, kuid teine on kõige kõrgema positsiooniga isamaalasena IRLis -volikogu esimehena – ka läbirääkimiste laua taga.

Tõsi, koalitsiooniläbirääkimiste eelkõnelustel on pildile toodud teinegi Isamaa taustaga erakonna liige Kaia Iva. Vaatamata sellele, et ta erakonna kehva valimistulemuse tõttu riigikogu kohast ilma jäi.

Ivas võivad erakonda juhtivad Reinsalu ning kindlasti ka Ken-Marti Vaher ja teisedki näha uut esimeest, uut nägu, keda saab esitleda endise isamaalasena, keda võiks toetada ka erakonna auesimees Mart Laar. Küsimus on, kui tugev suudaks Iva olla erakonna kombinaatorite kõrval, kas ta suudaks end liidrina maksma panna.

Erakonna võimalike esimeestena võivad kõne alla tulla ka Marko Pomerants või Marko Mihkelson, kes mõlemad pääsesid riigikokku.

Koalitsiooni ootab esimene proovikivi

Täna õhtupoolikul jõuab nelikliit koalitsiooniläbirääkimiste ühe tulisema vaidluspunkti, maksumuudatuste läbirääkimisteni, millest selgub, kas konsultatsioonide laua taga jätkab neli erakonda või mitte.

Kõik osalevad parteid on ühel meelel vajaduses vähendada tööjõu maksukoormust, ent suured lahknevused on arusaamades, kellele, mis mahus ja milliste vahenditega seda teha.

«Me kolmekesi eristume Reformierakonnast, kuna leiame, et suurema poliitilise tähelepanu peaksid saama keskmisest palgast allapoole jäävate palgadetsiilide sissetulekud, mitte lihtsalt sissetulekute kasv kõigile,» sõnas Vabaerakonna tegevjuht Margus Maidla.

Radikaalseima maksumuudatuspaketiga lähevad läbirääkimistele sotsid, kes langetaks sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 30 protsendini, tõstaks selle katteks aga füüsilise isiku tulumaksu 26 protsendini ja alates 1,6-kordsest keskmisest palgast 29 protsendini. Samuti kehtestaks nad seitsmeprotsendilise ettevõtte tulumaksu. «Me ei ole otsustanud mingitest valimislubadustest juba ette loobuda,» kinnitas sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Rannar Vassiljev.

Konflikt Reformierakonnaga on sellesse juba sisse kodeeritud, sest peaministripartei on lubanud mitte nõustuda astmelise tulumaksu, tulumaksutõusu või ettevõtete tulumaksu kehtestamisega. Suurim ühisosa on Reformierakonnal hoopis valimiste kaotaja IRLiga, kelle pakutud maksureform lükatakse küll kõrvale, kuid kes pooldab tulumaksuvaba määra tõstmist sama suures mahus.

Nii Vassiljev kui ka Maidla ütlesid, et lubadusi, millest kindlasti loobuma ei nõustuta, pole parteid paika pannud. Ettevõtete tulumaks on programmides vaid katte-allikana tööjõumaksude vähendamisele ja kui Reformierakond suudab leida raha mujalt, võib selle kehtestamata jätta.

Küll aga peab täna selguma, kas Reformierakonna vaevaga langetatud üksikisiku tulumaksu määr jääb paika ka tulevikus. «Kindlasti saab see Reformierakonna jaoks punaseks jooneks,» ennustas Maidla. Oliver Kund