Postimees Juunior: Kooliraadio tegemine on äge (Adele Johanson)

27.05.2020Meediakajastus

SASS TEGUTSEB

Kooliraadio tegemiseks tuleb selgeks saada nii põnevate küsimuste küsimine kui ka keerulise raadiotehnika kasutamine. Törts julgust kulub samuti marjaks ära!
Jakob Westholmi gümnaasiumis on kooliraadio tegutsenud juba 13 aastat. Sealse raadio nimi on SASS, mis sai omal ajal tuletatud esimeste raadiotegijate perekonnanimede algustähtedest. Tavaliselt lööb raadio tegemises kaasa tosin õpilast. Kõik neist ei ole aga pidevalt asja juures. Väga tegusaid raadiofänne on tavaliselt 5-6. Kampa võivad lüüa kõik keskkooliõpilased, aga ka mõni aktiivne põhikoolilaps on saanud kätt proovida.
Lisaks õpetajale juhendab raadiotööd veel mõni tragi õpilane, kes on ka peatoimetaja eest. Läinud õppeaastal oli selles rollis Sonja (18), kes nüüd keskkooli lõpetab. «Mu vanemad on mõlemad raadios töötanud ja käisin nendega raadiomajas vahel kaasas. Juba siis tundus mulle see töö väga huvitav,» selgitas ta. Sonja sai koolis tegutsevast raadiotiimist teada, kui oli 10. klassis ja tahtis sellega ilma pikema mõtlemiseta liituda. «Olles näinud kõrvalt piisavalt raadioelu, uskusin, et see on täpselt selline hobi, mis mulle sobiks ja ma ei eksinud.»

Rohkem tehnikat

Sonja sõnul on kooliraadio juhtimisel kõige tähtsam lai silmaring, et igasugu inimestega võimalikult põnevaid ja haaravaid saateid teha. «Muidugi aitab sellele kaasa hea eeltöö enne intervjuud,» lisas ta. Raadiotehnika kasutamine tuleb käigupealt selgeks saada. «Mina olen õppinud kooliraadiot tehes kindlasti tehnikat paremini valdama. Isegi arvuti oli minu jaoks täiesti võõras asi, aga nüüd oskan kasutada monteerimisprogramme ja helipulti,» märkis ta.

Westholmi gümnaasiumi kooliraadio alguspäevadel tehnikat nii palju ei olnud. «Algul tegime seda, ilma et meil oleks oma ruumigi – kuskil vaiksemates nurgatagustes, kus oli vähem kaja, salvestasime sülearvutisse, kõrvaklapid ja mikrofon peas,» meenutas õpetaja Ingrid Aimla. Tema aitab lastel saateid teha. Juba kooliraadio kolmanda saatega võitsid nad Hansapanga Häälekandja konkursil esikoha ja said auhinnaks 10 000 krooni. Selle eest soetati helipult, raadiomikrofon ja sisustati ka väike raadioruum.
Algusaastatel sai kooliraadiot kuulata aulas, kus saateid mängiti kindlatel kellaaegadel. Sealt tuli kooliuudiseid ja muud nalja. Praegu on raadiosaated kolinud aga Facebooki ja igaüks saab neid kuulata siis, kui parajasti mahti on.

Külalised kaugelt

Enne kui saate tegemiseks läheb, peetakse koosolek. Seal tuleb kokku leppida, mis teemad ette võetakse ning jagatakse kõigile ülesanded. Mõni teeb intervjuu, teine reportaaži ja kolmas lõikab salvestused kokku. Kuna õpetaja Aimla hoiab tegemistel samuti silma peal, saab ta ka nõu anda, kuidas oleks saadet kõige parem teha.

Saateid tehakse üks või kaks korda kuus. Seal räägitakse koolijuhtidega, õpetajate ja õpilastega. Ära saavad märgitud ka koolis toimuvad üritused. Mõnikord kutsutakse raadiosse ka tuntud inimesi. Saadetes on üles astunud näiteks poliitikud Siim Kallas ja Sven Sester, lauljad Artjom Savitski, Inger, Uku Suviste, Iiris, Triinu Paomets ehk Lepatriinu, teleajakirjanik Hannes Hermaküla ja mälutreener Tauri Tallermaa.
Saatekülalisi on saabunud ka kaugemalt, näiteks Saksamaalt, Ameerikast, Hiinast ja Vaikse ookeani saartelt. Õpetaja Aimla sõnul on tavaliselt tegu kooli külalistega, näiteks haridustöötajatega mujalt riikidest. Saksamaalt olid külas noored pedagoogikatudengid, kes uurisid eri riikide haridussüsteemi. Kui külalised saavad kooliraadios sõna võtta, on see vahva mõlemale poolele.
«Minu jaoks on olnud kõige põnevamad hetked need, kui meil on käinud külalised välismaalt. Ma ei esinda tol hetkel mitte ainult meie kooliraadiot, vaid kogu kooli. Ja muidugi on tore panna proovile enda inglise keele oskus. Välismaalaste puhul ei tea ka kunagi ette, millised nad on, kuidas ja kui pikalt nad vastavad, peab palju improviseerima, mis mulle väga meeldib,» arvas Sonja.

“Kellega sina raadios rääkida tahaksid?”

Need külalised on käinud SASSi kooliraadios juttu puhumas. Kas tunned ära, kes nad on?

Kirjuta iga nime ette õige number. Artjom Savitski, Inger, Uku Suviste, Siim Kallas, Triinu Paomets (Lepatriinu).
Sonja oli lõppeval kooliaastal raadio peatoimetaja, nüüd lõpetab ta aga keskkooli ja annab teatepulga edasi.
õpetaja Ingrid Möödunud kooliaastal tegutses raadios kaheksa tublit õpilast ning neile oli toeks õpetaja Ingrid.

Esimene raadiosaade Eestis läks eetrisse 1924. aastal Haapsalust.