Postimees: Kasvueelarve hästi saladuses hoitud kahanemine (Siiri Liiva)

27.09.2016Meediakajastus

Ministrid kiitsid eile heaks Eesti tuleva aasta eelarve, mida iseloomustab küll 0,2-protsendiline struktuurne ülejääk, kuid 0,8-protsendiline nominaalne puudujääk.

Kuigi valitsus nimetab järgmise aasta eelarvet kasvueelarveks, tähendab riigisektori kolmeprotsendiline õhendamine muuhulgas seda, et ajavahemikul 2015–2019 koondatakse 3500 riigi leival olevat inimest ning raha hoitakse kokku ka kultuuri ja keskkonnakaitse arvel.

«Lähitulevikus väheneb riigisektori töötajaskond 1500 inimese võrra,» tunnistas rahandusminister Sven Sester eile ajakirjanikele. Riigieelarve seaduseelnõust võib lugeda, et ajavahemikul 2015–2019 on valitsus leppinud kokku riigisektori töötajate arvu vähendamist ligi 750 töötaja võrra aastas.

Sester lausus, et kuigi mitu aastat on palgakasvu juhtinud avalik sektor, on sel aastal erasektor lõpuks ette läinud. Sellest hoolimata otsustas valitsus uuel aastal anda lisaraha, et õpetajate palk tõuseks 4,6 protsenti ning sotsiaaltöötajate, kõrgharidusega kultuurtöötajate ja siseturvalisuse töötajate palk 3,3 protsenti.

Ka jääb ministeeriumitele alles see pool protsenti sotsiaalmaksu, mille arvelt järgmisel aastal sotsiaalmaksu vähendatakse, ning siin on neil vabad käed otsustamaks, kas selle arvelt tõsta palka. «Ilmselgelt, kõik ministeeriumid peavad lähtuma sellest, et oma sisemist tööd efektiivsemaks muuta,» lausus Sester.

Ta lisas, et kui vaadata seda aastat, siis on ministrid tema hinnangul teinud head tööd. «Kui vaadata palgatõusu avalikus sektoris, siis ma näen, et palgad on tõusnud kiiremini, kui eelarves on selle jaoks olnud raha – mis tähendab seda, et sisemiselt on oma tööd efektiivsemaks timmitud,» rääkis rahandusminister. Aastatel 2015–2016 ületati eesmärk – koondada 750 inimest – rohkem kui kaks korda.

Tulumaksuvaba miinimum 205 euroni

Küll aga toonitas minister juba pressikonverentsi alguses, et järgmise aasta riigieelarve suurimad muudatused peegeldavad poolteist aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppe lubadusi, kus pandi paika viis prioriteetset valdkonda aastani 2019.

«Ma nimetaks järgmise aasta riigieelarvet kasvueelarveks,» lausus minister. Majanduskasvule peaks kaasa aitama nii tööjõumaksude langetamine kui ka suurinvestori toetuse katseprojekt. Kuigi viimasele on eraldatud vaid kolm miljonit eurot, peaks see tooma Eestisse välisinvesteeringuid ning looma töökohti valdavalt tööstuses ja teeninduses.

Toetuse jagamise tingimusi seab praegu ettevõtlusminister Liisa Oviir, kuid suure tõenäosusega see palju üle kümne protsendi finantseeringu maksumusest ei moodusta.

Uuel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 170 eurolt 180 eurole ning sotsiaalmaksu langetatakse seni pikalt muutmata püsinud 33 protsendilt 32,5 protsendile.

«Me oleme kokku leppinud, et aastaks 2019 peaks tulumaksuvaba miinimum tõusma 205 euroni,» lisas Sester. Kui mainitud kahest muudatusest peaks kasu saama kõik tööl käivad Eesti inimesed, siis tunduvalt väiksemat hulka – suurusjärgus 100 000 inimest – puudutab tulumaksu tagasimakse.

Nimelt on järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel võimalik kuni 651 eurot kuus saavatel inimestel võimalik saada tagasi kuni 710 eurot. «Neil on võimalik tulumaks tagasi saada kas täies ulatuses või osaliselt,» selgitas Sester. Riigile läheb see järgmise aasta eelarvest maksma 35,9 miljonit eurot.

Uuel aastal viiakse lõpuks ellu ka pikalt räägitud ja ettevalmistatud töövõimereform, mille järgi on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot ja teenuste pakkumiseks veel 28,2 miljonit eurot sotsiaalfondi raha.

Mis puudutab kinnisvarainvesteeringuid, siis viimaste nädalate jooksul otsustati järgmise aasta eelarvest rahastada seitsme miljoni euroga ka Tallinna Kalevi staadioni renoveerimist, kuna tulemas on juubelilaulupidu. «Alustatakse uute hoonete ettevalmistusi ja projekteerimist ka Viljandi haiglale, Ida-Viru haiglale. Ka Eesti suursaatkond Washingtonis on sellises olukorras, kus sinna on vaja teha lisainvesteeringuid,» lisas minister.

Kompanii asemel pataljon

Investeering, mis kindlustab Eesti julgeolekut, on kindlasti Eesti-Vene piiri ehitus, mille peale on kokku plaanitud 75 miljoni eurot, sellest järgmise aasta eelarvest eraldatud 20 miljonit. «Ühel hetkel ehk aastaks 2019, kui piir on valmis, peaks see olema Euroopa kõige paremini valvatav ja jälgitav piir,» märkis Sester.

Üleüldiselt kasvab aga kaitsekulude osakaal 2,19 protsendini SKTst ehk kogusummas 477 miljoni euroni. Kuivõrd uuel aastal suureneb senine liitlasvägede hulk – kompanii asemel hakkab siin olema pataljon –, saavad liitlasväed 26 miljonit eurot juurde.

Mis puudutab rahva heaolu, iseäranis lastega perede heaolu, siis läheb ka siin uuel aastal käiku uus rahastamisskeem, mille järgi hakatakse kolmanda lapse perre tulles maksma lisatoetust, mis on 200 eurot kuus. Eelarvemõju on 17,3 miljonit eurot.

Lisaks alustab uuest aastast tööd 13 aastat ettevalmistatud elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatusraha. «Ka sellest on aastaid räägitud – kui ma õigesti mäletan, siis Reet Roos selle sajandi alguses, aastal 2003 hakkas sellest rääkima. Nüüd on aasta 2016 ja me oleme lõpuks niikaugele jõudnud,» märkis minister. Selleks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

Riiklikuks pensionikindlustuseks on uue aasta eelarves ette nähtud 1,67 miljardit eurot. Muuhulgas tõuseb keskmine vanaduspension viis protsenti ehk 20 euro võrra, 416 eurole. Sealjuures säilib keskmise pensioni tulumaksuvabastus. 92 300 pensionäri saab uuest aastast lisaks ka üksi elava pensionäri toetust, mis on 115 eurot aastas. Selle mõju riigieelarvele on kümme miljonit aastas.

Eesti rahva heaolu kasvule peaks rahandusministri sõnul kaasa aitama ka see kümme protsenti järgmise aasta riigieelarvest, mille moodustavad välistoetused, ehk suuremalt jaolt euroraha. «Kui täna on räägitud negatiivsetest baasintressidest, siis nii imelik see ka ei ole, selle raha puhul on intressid miinus sada protsenti – seda raha ei ole vaja tagasi maksta,» märkis Sester.

Rahandusminister lisas, et Eesti eesmärk peaks olema jõuda niikaugele, et meil ei oleks hakkama saamiseks üldse eurotoetusi vaja.

Mis puudutab Euroopa Liidu eesistumisega seotud kulu 35 miljonit eurot, mis erakorralisena järgmise aasta eelarvesse tekkis, siis ministri sõnul ei jää selle arvelt midagi otseselt tegemata. «Võime nentida seda, et mõne kinnisvaraobjekti ehitus on nihkunud täiesti objektiivsetel põhjustel 2018. aastasse,» lausus Sester.

Mõned kaotajad siiski on

Kuigi valitsus räägib ohtralt sellest, kui palju Eesti inimestel uue aasta eelarvest võita on, võib eelarvet vaadates siiski näha, et mõned valdkonnad jäävad järgmisel aastal tänavusega võrreldes ka kaotusseisu.

Suurim kaotaja on keskkonnakaitse, millele valitsus sel aastal eraldas 173 miljonit eurot, kuid järgmiseks aastaks väheneb see summa 159 miljonile eurole. Riigieelarve seaduseelnõus põhjendatakse kulude vähenemist 8,1 protsendi võrra eelkõige heitmekvootide müügitulu vähenemisega.

Samas märgitakse, et valdkonniti on keskkonnakaitsele plaanitav kulu riigieelarve kogukuluga võrreldes kõige väiksem, moodustades 0,7 protsenti SKTst.

Teine kaotaja on kultuurivaldkond, millele eraldatakse kaks miljonit mullusest vähem. 236 miljoniga tähistab kultuur teist väikseima osakaaluga valdkonda, moodustades 1,1 protsenti SKTst.

Siin tuuakse esile, et võrreldes Euroopa Liidu valitsussektorite keskmise panusega vaba aja, kultuuri ja regiooni valdkonda oli Eesti kulu SKTst 2014. aastal Eurostati andmetel üks suuremaid. Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja oli nimetatud aastal üks protsent, siis Eesti näitaja oli kaks protsenti SKTst.

Euroraha uue aasta eelarves

Euroopa Liidu ja muude välistoetuste osakaal eelarvest on kümme protsenti, kogusummas 961 miljonit eurot. Nende riiklikuks kaasfinantseeringuks läheb 81 miljonit eurot.

Välistoetustest moodustab 60 protsenti aastate 2014–2020 euroraha ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.

Energiasektorisse panustab riik 2017. aastal euroraha toel kokku 58,5 miljonit eurot, sh nt 25 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimisse, 9,6 miljonit biometaani tootmiseks ja 7 miljonit tänavavalgustuse taristu renoveerimisse.

2017. aastal on põllumajanduse, merenduse ja kalanduse arengutoetuseks kokku ette nähtud 340 miljonit eurot, millest riigisisene panus on 40 miljonit eurot.

Allikas: rahandusministeeriumi 2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri

2017. aasta riigieelarve maht on 9,57 miljardit eurot

Riigieelarve kulu kasvab 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 7,3 protsenti, 9,57 miljardile eurole. Selle katteks on olemas tulu ligi 9,4 miljardit eurot ehk ligikaudu pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

Kuigi struktuurselt on valitsussektori eelarve struktuurses ülejäägis 0,2 protsendiga SKTst, on nominaalselt tegemist 0,8-protsendilise puudujäägiga.

Välistoetused moodustavad järgmise aasta riigieelarvest kümme protsenti.

Allikas: 2017. aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri