Postimees: Katainen käis Eestis Junckeri plaani müümas (Tõnis Oja)

02.06.2015Meediakajastus

Homme õhtul näitab Eesti Televisioon peaminister Taavi Rõivase teledebatti Soome ekspeaministri ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga Euroopa majanduse hetkeseisust. Eile salvestatud telesaade on pigem arutelu Euroopa majanduse, energeetika, aga ka põgenikeprobleemide ning isegi bensiini maksustamise üle.

Jyrki Katainen käib alates novembrist mööda Euroopa riike roadshow’l, et propageerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), mis on Euroopa Komisjoni presidendi järgi tuntud rohkem Junckeri fondi või Junckeri investeerimisplaanina. Fondi mahuks planeeritakse 315 miljardit eurot.

Kui mõni ettevõte soovib rahvusvahelistelt turgudelt raha kaasata – kas emiteerida võlakirju või müüa aktsiaid avalikul aktsiaemissioonil –, siis käivad selle juhid investeerimispankades oma ettevõtet esitlemas.

Lühikese aja jooksul käiakse läbi kuni mitukümmend investeerimispanka, -fondi või investeerimisfirmat. Selliseid ringkäike, kus üritatakse oma firmat investoritele müüa, nimetataksegi roadshow’deks.

Eestisse saabus Katainen esmaspäeva õhtul Lätist ja me oleme 22. liikmesriik, mida ta on juba külastanud. Jäänud on veel kuus riiki ning ees ootavad ka mõned piirkonnad väljaspool Euroopa Liitu, sest plaani vastu on huvi tuntud nii Pärsia lahe piirkonnas kui ka mõnes Aasia riigis.

«Meie eesmärk on liikmesriikidele näidata, millised võimalused neil tänu investeerimisplaanile on. Eriti oluline on, et ka erasektor mõistaks, millised on võimalused,» ütles asepresident Postimehele.

Kataineni sõnul rääkis ta siinsetele ametnikele ja ministritele (lisaks Rõivasele kohtus ta rahandusminister Sven Sesteri ja mõlema majandusministriga) konkreetsetest viisidest, kuidas Eesti võiks investeerimisplaanist kasu saada.

«Sõnum, mille ma andsin, oli, et kui on vaja investeerida väikeste ja keskmiste ettevõtete aktsiakapitali või riskikapitali, oleks vaja leida kohalik vahendaja, kellel oleks juurdepääs EFSI juurde ning kes saaks kapitali väike- ja keskmistele ettevõtetele edasi pakkuda,» selgitas Katainen.

«Selleks vahendajaks võib olla kas kommertspank või näiteks Eesti Investeerimisfond, mida, ma saan aru, et luuakse,» lausus ta.

Lisaks väikestele ja keskmistele ettevõtetele kavatsetakse finantseerida ka piiriüleseid suuremaid projekte, nagu näiteks riikidevahelisi elektriühendusi või infotehnoloogiaprojekte. Aga need peavad olema eraettevõtete projektid või vähemalt avaliku ja erasektori koostööd.

EFSI huvi on juhtida erasektori raha reaalmajandusse. Likviidsust ehk raha on Euroopas juba piisavalt, kuid puudu jääb riskiinvesteeringutest.

Katainen toonitas, et erinevalt Euroopa Investeerimispangast (EIB) keskendub Junckeri fond riskantsete projektide investeerimisele.

«Näiteks EIB finantseeringutest on väga väike osa kõrge riskiga, sest pank peab säilitama oma kõrgeima (AAA) riskireitingu. Nüüd me loome fondi, mis võimaldab ka EIB-l suurendada riskinvesteeringuid,» selgitas Katainen. Asepresidendi sõnul on tagasiside seniselt roadshow’lt julgustav.

«Investoritel oli väga huvitav kuulata, et plaani teiseks osaks on projektide portaal, see meeldis eriti kindlustusfirmadele ja pensionifondidele,» sõnas Katainen. Nimelt on kavas luua investeerimisprojektide avatud portaal, mis viib kokku pakkumise ja nõudmise.

«Initsiatiiv tuli peamiselt investeerimispankadelt ja kindlustuskompaniidelt, kes ütlesid, et nad sooviksid ja saaksid investeerida Euroopa infrastruktuuri projektidesse, aga väga keeruline on leida häid projekte. Nad palusid meil luua sellise portaali, õigemini veebilehekülje,» selgitas Katainen.

Tema sõnul keskendutakse nüüd meie rahvuslikele rätsepalahendustele, kuidas fondist kasu saada.

«Ühes riigis, mida me külastasime, on väga oluline turism. See oli Küpros. Arutasime kohalike võimuesindajatega, et üheks võimaluseks on luua riiklik investeerimisplatvorm, miks võiks saada riskifinantseeringu EFSIst ja selle abil tuua kokku suure hulga hotellide renoveerimise projekte ning selle kaudu saada finantseerimist pankadelt. See on üks näide, kuidas EFSIst kasu saada, teistes riikides on selliseid näiteid teisigi,» selgitas Katainen täpsemalt.

Eesti on Junckeri investeerimisplaani seni üsna leigelt suhtunud. Ka eile oli ministrite tagasiside Kataineni külaskäigule üsna tagasihoidlik.

«Eesti toetab Euroopa Komisjoni investeeringute plaani, uued vahendid Euroopa majanduse edendamiseks on teretulnud. Meile on väga tähtsad ka komisjoni kavandatavad meetmed riikidevaheliste investeerimistõkete kõrvaldamiseks,» ütles rahandusminister Sven Sester rahandusministeeriumi pressiteate vahendusel.

Peaminister Taavi Rõivase kommentaar oli veelgi napim. «Praegu on vara öelda, kas Eesti võiks saada investeeringuid Junckeri fondist, aga see on kindlasti üks võimalus,» ütles Rõivas eile teledebati lindistusel.