Postimees: Kava muudab kogumispensionimaksed paindlikumaks (Tõnis Oja)

18.01.2016Meediakajastus

Rahandusminister Sven Sester saatis eile tutvumiseks välja pensionisüsteemi väljamaksete muutmise plaani, millega püütakse muuta süsteemi paindlikumaks ja läbipaistvamaks.

Praegune pensionisüsteem, kus lisaks riiklikule pensionile on ka kohustuslik kogumispension ehk nn teine sammas ja vabatahtlik kogumispension ehk kolmas sammas, loodi 13 aastat tagasi. Teise samba väljamakseid on tehtud alates 2009. aastast ehk nüüdseks kokku seitse aastat ning esimeste väljamaksete ajal oli jõutud teist pensionisammast koguda üsna lühikest aega.

Esialgu puudutab teise samba väljamakseid suhteliselt väikest osa elanikkonnast – vähem kui kümnendikku pensionäride koguarvust. 2014. aasta lõpuks oli teise samba pensionile õigus 25 154 inimesel, kellest teise samba väljamaksete avaldusi oli esitanud veidi enam kui kolm neljandikku (19 324 inimest). Kokku oli samal ajal Eestis 300 151 vanaduspensionäri. Igal aastal lisandub 3000–4000 teise sambaga liitunud pensionäri.

Kõik inimesed teist sammast välja ei võta. Selleks on peamiselt kaks põhjust. Esiteks, paljud pensionärid töötavad edasi, aga paljud soovivad kogutud fondi hoopis pärandada.

Pärandamise mõttel on ka oma iva. Kuna teise samba pensionifondide vanus on suhteliselt väike (maksimaalselt 13 aastat), on ka kogutud summad võrdlemisi tagasihoidlikud ja väga suurt abi nendest ei ole. 2014. aasta lõpuks olid teise samba keskmised väljamaksed veidi alla 50 euro kuus. Samas oli 2014. aastal lepingu sõlminute ehk uute pensionäride keskmine väljamakse 56 eurot kuus.

Praegu on teise samba pensionide väljamaksmiseks kolm võimalust. Kui teise samba pensionfondi on kogunenud üsna vähe raha, st alla 1583,7 (täpsemalt kümnekordse rahvapensioni määra, mis on praegu 158,37 eurot), võib kogu kogutud teise samba pensionifondi korraga välja võtta. 2014. aastal võttis kogu teise samba fondi kogutu korraga välja veidi üle veerandi II sambast väljamakseid saanud pensionäridest.

Kui kogutud summa jääb vahemikku 1584–7918,5 eurot, võib leppida fondivalitsejaga kokku fondipensioni maksmise, st pensioni maksab pensionifond. Teine võimalus on kindlustusseltsi nõusolekul sõlmida kindlustusfirmaga pensionileping.

Kui kogumispensioniga on kogutud üle 7918,5 euro, siis tuleb mõne kindlustusseltsiga sõlmida pensionileping. Ühekordsed väljamaksed või fondipension pole võimalik. Inimestele, kelle teise samba fondi on kogunenud eriti palju, üle 110 859 euro, on pensionilepingu sõlmimise tingimused väga paindlikud – võib sõlmida lepingu kogu raha ulatuses või selle summa ulatuses ning võtta ülejäänud osa korraga välja. Võimalusi on teisigi.

Rahandusministeeriumi ettepanekul jäetakse need läved samaks (läved on sellisel juhul 10, 50 ja 700 rahvapensioni määra). Uueks ettepanekuks on lubada investeerimisriskiga pensionilepingu pakkumist. Kui praegu läheb kindlustusfirmale üle raha, siis kava järgi võib see olla tulevikus ka mingi muu finantsvara – soovitatavalt pensionifondi osakud või samaväärseid reegleid järgivate investeerimisfondide osakud. Rahandusministeerium teeb ka ettepaneku lubada fondipensioni kõrval tähtajalisi pensionilepinguid.