Menüü 
Postimees: Kreeka jõudis taas maksejõuetuse veerele
19.06.2015MeediakajastusKreeka jõudis taas maksejõuetuse veerele pärast seda, kui ei suudetud leida üksmeelt Euroopa rahaliidu rahandusministritega reformide läbiviimise kohta.
Eile võtsid kreeklased oma pankadest ühe päevaga välja enam kui miljard eurot, sest riik liigub järjest lähemale maksejõuetusele ning eurotsoonist lahkumisele. Kui Kreeka ei suuda lähema kümne päeva jooksul võlausaldajatega viimase laenuosa, 7,2 miljardi euro saamises kokkuleppele jõuda, ei saa nad 30. juuniks tasuda 1,6 miljardi euro suurust tagasimakset Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).
Nädala ajaga on inimesed võtnud pangast välja üle kolme miljardi euro, sest kardetakse, et valitsus seab pangajooksu ärahoidmiseks riigis sisse kapitalikontrolli.
Neljapäeva õhtul lõppes eurogrupi ehk rahaliidu rahandusministrite nõupidamine tulemusteta. Kreeka keeldus järele andmast võlausaldajate nõudmisele tõsta makse ja alandada kulusid, eriti pensione, mis peaminister Alexis Tsiprase sõnul halvendaks Kreeka niigi aastakümnete halvimas seisus oleva majanduse olukorda veelgi.
Kreeka börs aga eile hoopis tõusis, sest Tsiprase kabinet andis teada, et Kreeka majanduskasvu taastumiseks peab olema lahendus ka eurotsooni jäädes. Ta tervitas otsust korraldada esmaspäeval Euroopa rahaliidu liikmesriikide tippkohtumine. Enne seda, samuti esmaspäeval, toimub veel rahandusministrite kohtumine.
«Eurorühm kohtub erakorraliselt uuesti esmaspäeval ja see võib olla viimane võimalus saavutada kokkulepe, mis hoiaks ära probleemide eskaleerumise,» teatas rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
«Neil, kes panustavad kriisile ja terroristsenaariumile, pole õigus,» ütles Tsipras, kes oli eile Venemaal Peterburi majandusfoorumil, kus ta kohtus president Vladimir Putiniga. «On olemas lahendus, mis tugineb Euroopa Liidu reeglite ja demokraatia tunnustamisele, mis lubab Kreekal naasta kasvu juurde eurotsooni kuuludes,» lisas ta.
Uudisteagentuuri Reuters andmetel ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure neljapäeval Luksemburgis rahandusministritele, et ta pole kindel, kas Kreeka pangad järgmisel nädalal uksed avavad. «Homme – jah. Esmaspäeval – ma ei tea,» olevat ta vastanud.
Siiski paistab, et vähemalt nädala alguseks peaks pankadel raha jätkuma, sest Euroopa Keskpank otsustas eile suurendada Kreeka pankade hädalaenuvõimalust 3,3 miljardi euro võrra.
Uudisteagentuuride teadete järgi pole Kreekas paanikat täheldatud.
«Pole järjekordi ega paanikat, raha väljavõtmine on rahulik,» ütles Reutersile üks pangajuht, kes aga keeldus summadest rääkimisest.
Ehkki Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldas lootust, et Kreeka küsimusele on lahendus olemas, oli rahandusminister Wolfgang Schäuble pessimistlik esmaspäeval kokkuleppele jõudmise suhtes.
«Ma ei usu, et meil on esmaspäeval midagi sensatsioonilist öelda,» ütles Schäuble neljapäeval ajakirjanikele.
Samas on hakatud avalikult valmistuma Kreeka lahkumiseks eurotsoonist. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas, et tagajärgedega on võimalik toime tulla nii eurotsooni piires kui ka tervikuna.
Olulised kuupäevad:
22. juuni – eurogrupi ja eurotsooni valitsusjuhtide erakorraline kohtumine.
25. juuni – Euroopa Liidu korraline tippkohtumine.
30. juuni – abipaketi tähtaeg lõpeb ja Kreeka peab IMFile maksma 1,6 miljardit eurot.
1. juuli – kui Kreeka IMFile ei maksa, algab ebamäärane aeg.
20. juuli – viimane tärmin.
Allikas: Financial Times
