Menüü 
Postimees: Kreekalt nõutakse tegusid
12.07.2015MeediakajastusTeil on aega kolmapäevani, et taastada usaldus Kreeka vastu, mille te alates oma võimule tulekust pool aastat tagasi hävitanud olete, kõlas eile Brüsselis teiste euroala maade sõnum Alexis Tsiprase valitsusele.
Seekordset kõneluste ringi Kreeka ümber alustasid üleeile hommikul euroala rahandusministrid. Nemad lõpetasid oma kõnelused eile pärastlõunal. Eile õhtul algas järjekordne euroala valitsusjuhtide ja riigipeade Kreeka teemaõhtu.
«Põhiline probleem on seotud usaldamatusega,» nentis rahandusminister Sven Sester telefoniintervjuus Postimehele. Tema sõnul on Kreeka suutnud selle tekitada oma viimase poolaasta käitumisega – poolenisti täidetud, täitmata ja tagasi võetud lubadustega.
Sester möönis, et viimastel päevadel on Kreeka muutunud koostööaltimaks. «See on praegu aga ainult sõnades,» lisas ta. «Küsimus on selles, milliseid samme peaksid nad tegema, et usaldus saaks hakata taastuma.»
Sesteri sõnul on eurogrupi rahandusministrite kindel seisukoht, et enne kui rahvusvaheliste mehhanismide abil saab hakata vastama Kreeka uuele abipalvele, peab Ateena tõestama, et nad sel korral ka teevad, mida lubavad. «Siis saaks uuesti kokku tulla ja vaadata,» sõnas ta.
Tõestuse all mõtleb eurogrupp seda, et Kreeka parlament peab nüüd kohe lähipäevil langetama konkreetseid otsuseid tulevaste reformide kohta. «See kiirus on vajalik Kreekale endale, sest ega midagi neil praegu kergemaks ei lähe,» lausus Sester, kelle sõnul ei ole juba praegu kriisiriigis avanev rahanduslik ja majanduslik olukord just ilus vaatepilt.
Eesti rahandusminister on Kreeka tõttu sunnitud Brüsselisse jääma üsna pikalt. Kui esialgu plaanis Sester koju naasta juba eile hommikul, pidi ta päevaks määratud uue Kreeka-diskussiooni tõttu selle lennu tühistama ning abikaasale teatama, et on vaid mõttes temaga.
Homme seisab Sesteril ees korraline euroala maade rahandusministrite kohtumine ning ülehomme kogu ELi majandus- ja rahandusasjade nõukogu. Hiljemalt kolmapäevaks oodatakse konkreetseid tõendeid usaldusväärsuse kohta ka Ateenalt.
«Kreeka rahandusminister oli konstruktiivne ja koostööaldis,» märkis Eesti minister siiski positiivselt poolelt, kuigi liikus siis kohe kahtlustavale noodile: «Kuigi vaadates nende viimase aja samme, näiteks seda referendumit, tekib küsimusi.»
Uudisteagentuuri AFP teatel anti valitsusjuhtidele ja riigipeadele ette dokumendimustand, mis näeb võimalust pakkuda Kreekale 82–86 miljardi euro suurust abipaketti. Sama allika järgi pakub see dokument samas ka varianti, et kui Ateena ei suuda täita talle seatavaid tingimusi, võiksid kreeklased euroga tõepoolest ajutise pausi teha.
«Kui mingit kokkulepet saavutada ei suudeta, tuleks Kreekale pakkuda kiireid kõnelusi euroalast aja mahavõtmiseks, võimaliku võla restruktureerimisega,» kirjutati seal. Samas oli see lõik kandilistes sulgudes, st osa, milles kõik 19 euromaa esindajad ühel nõul polnud.
Saksa liidukantsler Angela Merkel teatas valitsusjuhtide kohtumise eel ajakirjanikele, et kõnelused saavad olema äärmiselt keerukad. «Iga hinna eest mingit kokkulepet ei tule,» tõotas ta. Vaatlejad liigitasid Saksamaa kindlalt nende riikide sekka, kes Kreekat sel korral enam väga lihtsalt läbi lasta ei kavatse, vastupidi näiteks Prantsusmaale, kes väidetavalt pooldab leebemat lähenemist.
Eestit esindanud peaministri Taavi Rõivase sõnul paistsid eile kogunenud olevat aga üsna ühesugusel seisukohal. «Kõik tahavad, et Kreeka täidaks oma kohustusi ja püsiks euroalas,» lausus ta esimese sessiooni järel antud telefoniintervjuus Postimehele.
Sellegipoolest tunnistas Rõivas, et nii mõnelgi valitsusjuhil on kannatus juba katkemise piiril. «Ma ei näe siin kedagi, kes tahaks lasta oma maksumaksjatel see kinni maksta,» märkis ta.
Eesti peaminister rõhutas ka seda, et Kreekalt ei taheta mitte mingeid imeasju, vaid loogilisi reforme, mille lõviosa ELi riikidest on omal soovil ja välise surveta ära teinud. Nende seas näiteks kõikvõimalike käibemaksuerisuste kaotamist, pensioniea tõstmist, tööjõuturu liberaliseerimist.
«Me oleme jõudnud faasi, kus meil on väga täpsed ettekirjutused selle kohta, mida teised Kreekalt ootavad,» sõnas Rõivas, tõdedes, et nii üksikasjalik arutamine peaministrite kohtumisel on kaunis tavatu.
«Kuna usalduskiht Kreeka suhtes on kulunud väga õhukeseks, siis ei piisa ka sellest, et nad ainult lubavad,» jätkas Rõivas ja lisas, et kui ka kokkulepe peaks tulema, peab parlament Ateenas kohe reforme kinnitama hakkama ja kreeklaste edasisi samme jälgitakse väga täpselt.
Umbes poolteist nädalat enne Kreeka referendumit näis nii mõnelegi Brüsselis ülemkogul osalenule, et Ateena ilmutab lõpuks konstruktiivsuse märke ja kokkulepe saab sõlmitud.
Mõne allika hinnangul võis Tsiprast veenda tüdinud ja jahe kohtlemine, mida pool aastat tühje lubadusi saanud kolleegid tema suhtes ilmutasid. Teised aga oletasid, et Ateena muutis leplikuks asjaolu, et tõeline kitsikus on käes, sest rahavarud hakkavad tõesti lõppema.
Seda suurema üllatusena tuli neile aga vaid paar päeva hiljem Tsiprase teade, et ta paneb viimati saavutatud kokkuleppe referendumile. 5. juulil peetud rahvahääletusel lükkasid kreeklased leppe tagasi. Sisuliselt oli see hääletus aga nonsenss, sest leppe sõlmimise tähtaeg oli möödunud juba 2. juulil ehk mõni päev enne hääletust.
Justkui teiste eurooplaste kaebuste nooti tabades teatas ka Tsipras ise enne eilsele kohtumisele sisenemist ajakirjanikele: «Ma olen siin valmis ausaks kompromissiks.»
Postimehe trükkimineku ajaks polnud valitsusjuhtide kohtumine veel lõppenud.
