Postimees: Kuhu kadus Eesti kuulsaim poistebänd? (Tuuli Koch, Anneli Ammas)

09.05.2017Meediakajastus

ÄRAOSTMATUTE LÕPP. 2003. aastal lennutasid Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Taavi Veskimägi, Indrek Raudne ja Juhan Parts suurejoonelise kampaaniaga Res Publica ja iseenda poliitilisele orbiidile. Nüüd on nende sära kuhtunud.

Üksteist tegelikult tundmata lõid neli äksis võimujanulist Äraostmatute ansambli ja viisid oma toonase musketärliku suhtumisega – «Üks kõigi, kõik ühe eest!» – Res Publica riigikokku, kuid nüüdseks on poistebänd lagunenud.

Äraostmatute ühe peamehe, endise sise- ja justiitsministri, praeguse IRLi riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri tõenäoline asumine Euroopa Kontrollikoja liikme Juhan Partsi kabinetiülema tööpostile lööb poistebändi lõplikult lahku.

«Poistebänd» on mugav ajakirjanduslik kujund, kuid Res Publica mõttetuumik oli toona palju laiem kui need neli keskset liiget: Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu, Taavi Veskimägi ja Indrek Raudne. Tuntud inimesi oli terve hulk, kuid see nelik vajas kuulsuse saavutamiseks eristumist. Nad polnud esialgu äratuntavad. Lisaks erakonna kampaaniale tegid nad seepärast ka oma isikliku kampaania. Nad tegelesid 2003. aastal tänapäevase riskikapitalismiga, lõid start-up’i.

Üks Res Publica loojaid Tõnis Kons muigab, et poistebändi tiitel on selge ajakirjanduslik liialdus.

Asjade loomulik kulg

Kui pärime kommentaari Ken-Marti Vaheri edasiste sammude kohta, ütleb Kons, et see, et omal ajal sai kokku pandud meeskond, kelle edasine tee on olnud erinev – kes on varem läinud muule elualale, kes teeb täna või homme ülehomseid otsuseid –, on loomulik asjade kulg. «Väikses riigis, kus inimestel on võimalik muudest eluvaldkondadest poliitikasse tulla ja sealt ära minna, on see ainult hea,» tõdes ta. «Samuti nagu on hea, et meil on parlamendis seal kolm-neli koosseisu olnud inimesi. Aga kui viimaseid liiga palju on, siis tooks see stagneerumise. Vahetus on hea.»

Kuidas aga poistebänd esimesed noodid võttis?

1989. aastal lõid peamiselt toonased noored, konservatiivse maailmavaatega mehed-naised poliitilise mõtteklubi ühenduse Res Publica. Sinna kuulusid näiteks Jüri Luik, Andres Herkel, Vootele Hansen, Indrek Kannik, Ivo Rull, Indrek Teder, Mart Nutt, Toomas Hendrik Ilves. Klubilise ühendusena tegutses Res Publica 1990. aastate lõpuni, ühendades 1990. aastate keskpaigaks juba ühte või teise erakonda astunud ühenduse liikmeid ka erakondadeüleselt.

1990. aastate lõpuks oli ühenduse algatajate hoog kandunud erakondadesse. Uued noored, nagu Urmas Reinsalu, Toomas Tauts, Tõnis Kons, nägid võimalust Res Publicast oma uus erakond teha. Toonases Isamaaliidus ja Reformierakonnas olid juhtpositsioonidel ees varases keskeas poliitikud, kelle järel tulnuks pikalt oma aega oodata.

Ja hetk uue erakonna hooga tulekuks oli väga paras: pärast esimest kümmet, väga keerulist taastatud vabariigi aastat oli rahvas väsinud senistest poliitikutest, reformidest ja skandaalidest.

Alustati suure hooga. 2001. aasta detsembriks, kui erakond ametlikult välja kuulutati, oli juba korraldatud suurejoonelisi avaüritusi. Noored mehed, keda keegi veel ei tundnud, leidsid endale ka eakaid-väärikaid käilakujusid: esimeheks räägiti ära Rein Taagepera ning majanduslikku tõsidust lisas lugupeetud mainega pankur Olari Taal. Noorte meeste tegutsemist toetas lausa avalikult ka president Lennart Meri, kelle kantseleiülem Kadriorus oli Urmas Reinsalu.

Taagepera oli esimehena pigem auesimees ning vähem kui aasta hiljem, juba 2002. aasta augustis astus ta ilma kärata tagasi. Tema asemele olid noored mehed leidnud veel ühe ausa mehe mainega, valitsuse suhtes kriitilise inimese – riigikontrolör Juhan Partsi.

Seitsme kuuga, mis riigikogu valimisteni oli jäänud, tehti seninägematu mahuga kampaania. Raha põletati võimsalt, Taal ja tema järel teised ärimehed nägid noortes ambitsioonikates meestes head investeeringut. Nii suuri plakateid, kui olid Juhan Partsi Tallinna bussijaama ja endist pealinna teenindusmaja fassaadi katnud pildid, ei olnud Eesti valimiskampaaniates veel nähtud. «Vali kord!» «Murrame läbi!» – need olid võidule viinud loosungid.

Kes kõik Res Publicaga ei liitunud ning nende nimekirjas riigikokku ei kandideerinud! Alates hinnatud näitlejast Elle Kullist, armastatud meelelahutajatest Hannes Võrnost ja Tarmo Leinatammest, guru staatuses teadlasest Ülo Vooglaiust kuni Moskvast naasnud akadeemiku Ene Ergmani.

2. märts 2003. Res Publica totaalne triumf. Valimised võitis kogenud Keskerakond (125 709 häält) napilt Res Publica ees (121 856 häält), aga mandaate riigikogus said mõlemad 28. Läbirääkimistel olid Res Publica noored mehed taas osavad: peaministriportfell näpati Edgar Savisaare eest. Kadriorus end koos president Arnold Rüütliga sisse seadnud Rahvaliidule ja Villu Reiljanile pakuti sobivad ministrikohad ja koos Reformierakonnaga olid Juhan Partsil valitsuse moodustamiseks hääled käes.

Püüti vormida käpikut

Poliitikas kogenematust Partsist püüdis Res Publica poistebänd Reinsalu-Vaher-Raudne-Veskimägi vormida endale sobivat käpikut, mis algul õnnestuski. Nüüdseks ammu poliitikast lahkunud Taavi Veskimägi on oma blogis avameelselt kirjutanud, et 2003. aastal üritas Res Publica erakonna esimehest ja peaministrist Juhan Partsist teha kedagi teist, kedagi, kes ta tegelikult polnud. «See mõjus ebausutavalt, isegi võltsilt. See ebaõnnestus. Selle tagajärjed olid nii erakonnale kui Partsile valusad,» kirjutas Veskimägi.

2003. aasta juuniks oli Res Publical juba üle 4100 liikme – toona, kui Keskerakond ja Rahvaliit olid 5000 liikmega erakonnad ja Reformierakond ja Isamaaliit 2000–3000 liikmega, oli see muljetavaldav arv.

Aga aasta hiljem, 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel põrus Res Publica juba täiesti: nad ei saanud ühtegi kohta. Ehkki Urmas Reinsalu tõi appi isegi supermodell Carmen Kassi, kellega käis 24. veebruaril presidendi vastuvõtul, jäi Brüsseli koht talle kättesaamatuks.

2004. aasta suve alguses Õhtulehele antud intervjuus oli ajakirjanikul põhjust Reinsalult küsida, mis juhtus, et valimiste järel on paljud rohkem rõõmu tundnud Res Publica põrumisest kui Toomas Hendrik Ilvese supertulemusest (üle 76 000 hääle). Reinsalu keerutas.

Sellessamas intervjuus küsis ajakirjanik Rainer Kerge, kuidas poistebänd omavahel sõbrustab, kas üksteise sünnipäeval käiakse, millal viimati koos lõõgastuti. Ja Reinsalul ei ole kõigile üllatuseks vastata muud, kui et sõbrad küll ollakse, aga sünnipäevadel ja üheskoos lõõgastumas ei käida.

«Res Publicat on süüdistatud sisediktatuuris ja näiteks selles, et poistebänd juhib koguni peaministrit, organiseerib sisetsensuuri,» jätkas ajakirjanik Kerge. Sisuliselt sedasama stiili heidetakse Res Publica tiivale IRLis ette ka 2017. aastal.

_________

Res Publicaga parlamenti pääsenuist jätkab poliitikas iga seitsmes

2003. aasta riigikogu valimistel rekordilised 28 kohta saanud Res Publica toonastest parlamendiliikmetest on praegu suure poliitikaga seotud vaid viis inimest. Lõviosa siis aktiivsetest erakondlastest on poliitikast ja erakonnast üldse kaugenenud.

Suurest poliitikast eemaldunud: Tõnis Palts – ettevõtja, IRList kaugenenud Juhan Parts – Euroopa Kontrollkoja liige Taavi Veskimägi – ettevõtja, poliitikast lahkunud Külvar Mänd – anestesioloog, poliitikast kaugenenud Olav Aarna – professor, poliitikast kaugenenud Jaanus Rahumägi – ettevõtja, Reformierakonna liige Olari Taal – ettevõtja, poliitikast kaugenenud Teet Jagomägi – ettevõtja, poliitikast kaugenenud Hannes Võrno – lahkus Res Publicast ja poliitikast, ühines äsja EKREga Tarmo Leinatamm – lahkunud Reet Roos – ettevõtja, IRLiga tihedalt seotud Elle Kull – UNICEFi Eesti esindaja, poliitikast kaugenenud Ülo Vooglaid – pensionär Andres Jalak – ettevõtja Ela Tomson – endine teleajakirjanik, praegune Pärnu linnaametnik Urmo Kööbi – lahkunud Indrek Raudne – ettevõtja, poliitikast skandaaliga lahkunud Ants Pauls – IRLi Narva piirkonna esimees Ene Ergma – poliitikast ja erakonnast lahkunud Imre Sooäär – ettevõtja, vahetas Res Publica Reformierakonna vastu Henn Pärn – poliitikast lahkunud Nelli Kalikova – AIDSi temaatika tegeleja, poliitikast lahkunud Avo Üprus – kirikuõpetaja, poliitikast lahkunud

Endiselt suures poliitikas: Urmas Reinsalu – justiitsminister, Sven Sester – rahandusminister, Marko Pomerants – keskkonnaminister, Marko Mihkelson – riigikogu liige, Ken-Marti Vaher – riigikogu liige, kaalub Eestist lahkumist Euroopa Kontrollikotta.