Postimees: Laevanduse e-teenindus võib osutuda pinnalevedajaks (Jaano Martin Ots)

24.04.2020Meediakajastus

Tänavu jõustuva laevade Eesti lipu alla toomise seadustepaketi rakendamine ja e-laevaregistri viimine maailmaturule võiks olla üks Eesti majanduse kriisist väljumise strateegia tugisammas, usuvad eksperdid.

Globaalses merendusäris aastaid kehtinud põhimõtted on pea peale pöördunud.
«Paremat aega Eesti lipu ja e-laevaregistriga maailmaturule minekuks oleks raske välja mõelda. Alguses arvati, et viiruskriis on ainult Hiina probleem. Tänapäeva läbipõimunud maailmas selgus aga ruttu vastupidine,» kinnitas laevaturvaettevõtte ESC Global Security juht Jaanus Rahumägi.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas ütles, et piiride sulgemisega on meretranspordi osakaal maailma kaubavedudes tõusnud. «Meretransport oli ja on edaspidi maailma kaubanduses transpordiliik number üks, kuid muutused seoses koroonaviirusega on vältimatud,» sõnas ta.

Veeteede ameti arendusjuht Eero Naaber lisas, et laevandusel on head võimalused ellu jääda, sest 90 protsenti kaupadest liigub maailmas meritsi. Tema kinnitusel ei ole kriis Eesti laevanduse arendamiseks seatud plaane ja eesmärke negatiivselt mõjutanud. «Pigem näeme, et meie eelisteks saavad üha rohkem hästi toimivad digitaalsed lahendused.»

Probleemiks meremeeste maksustamine

Laevafirma Hansa Shipping juht Ants Ratas nõustus, et kriis võiks olla Eesti laevandusseadusele võimalus. «E-teenused on ka mujal riikides, aga teatud edu Eestil siin seni on,» märkis ekspert, kes peab laevandusseaduse nõrgaks kohaks hoopis meremeeste palkade maksustamist.
«Esimene lahendamata probleem on umbes 5000 Eesti meremeest, kes töötavad välislippude all. Riik ei tea, kus nad viibivad, ja mingit maksutulu nende pealt ei saa. Alguses oli plaan anda neile võimalus maksta maksud 750-eurose maksubaasi pealt, kahjuks see ettepanek seadusesse ei jõudnud,» kirjeldas Ratas.
Teise lahendamata murena tõi ta välja kolmandate riikide meremeeste maksustamise. «Täiesti arulage idee on hakata sotsiaalmaksuga maksustama Ukraina, Venemaa, Filipiinide ja muude riikide meremehi ning tulevikus neile ka pensioni maksma. Ühtegi kolmanda riigi meremeest ei huvita, et Eesti tööandja maksab tema palga pealt sotsiaalmaksu või teoreetiline tulevikus Eestist saadav pension.»
Hansa Shippingu kuivlastilaevade turul pole Ratase hinnangul seni midagi väga hullu juhtunud. «Kaupu on vähem, prahirahad on langenud, aga kütuse hind on ka langenud. Mitu tehast on Euroopas suletud ning väheneb kaupade tarbimine ja vedude hulk. Prahiraha turg langeb lähikuudel kindlasti,» ennustas ta.

Laevandusseadus on pikaajaline lahendus

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) ütles, et laevandusseadus võimaldab suurendada teenuste eksporti ja luua suure lisandväärtusega töökohti. «On tähtis, et väljuksime kriisist paremas konkurentsipositsioonis kui sinna sisenedes. Meetmed peavad olema komplekssed, süsteemsed ja läbimõeldud ning kõik nüansid ja teemad pidevalt vaateväljas,» sõnas ta.

Tähelepanu vajavaid nüansse on merenduses aga mitu. Koalitsioonilepingus mainitud merendusreformi pole alustatud, pooleli on mereõiguse ühtlustamine. Eestil puudub lahendus merenduse riiklike garantiide pakkumiseks, pole süsteemi, kuidas finantseerida laevandust.

Veaks peetakse ka merendust juhtiva veeteede ameti liitmisplaani maanteeameti ja lennundusametiga riigireformi käigus. «See oleks meretranspordi hetkearengut vaadates ränk viga. Kui soovime laevandusest uut majandussektorit ja riiklikku tuluallikat, tuleb seda sihipäraselt ehk eraldi asutusena juhtida,» hoiatas Rahumägi.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) põhjendas, et kriisis on vaja teha otsuseid, mille mõju on võimalikult kiire ning mis toetavad meie ettevõtete käekäiku, kuid laevandusseaduste pakett on pikaajalise mõjuga.
«Laevandusettevõtete kiireks aitamiseks peatati üheks aastaks veeteetasude nõudmine. Otsetoetusega hüvitame reisilaevade 2020. aasta sadamatasud 75 protsendi ulatuses. Loomisel on ka tööjõumaksude hüvitusmeede. Need meetmed on andnud juba esimesed positiivsed tulemused ja toonud Eestile ühe konteinerlaeva liini juurde,» ütles minister.

Kriis on merenduses kaardid sassi löönud

Nõudluse madalseis Hiina toodangu järele on põhjustanud ahelreaktsiooni kõigis maailma laevandussektorites.
Kaubaveo mahu kahanemine on jätnud osa hiljuti ehitatud suuri konteinerilaevu tööta, reederid püüavad laevu välja rentida takerdunud konteinerite ajutiste laoplatsidena. Naftaturu uperpallide tõttu teenivad tankerid tulu ujuvate naftahoidlatena.

Järjest suuremate laevade ehitamist finantseerinud pangad vaatavad murelikult laevafirmade kokku kuivavaid käibeid. Suurt kasumit teeninud ristluslaevad seisavad omanike raha põletades tühjalt ankrus või kai ääres. Veel eelmisel aastal tõusulainel olnud ristluslaevade sektoris on oodata pankrotilainet, mitu vast valminud alust ei jõudnud investeeringu tagasiteenimist alustadagi.

KOMMENTAAR

Uue tõusu ajal peab kõik toimima

RAIVO VARE
transiidiekspert

Lõppevas majandustsüklis jäädi laevanduse taaselustamise sammudega hiljaks, aga seda enam on põhjust järgmiseks tsükliks paremini valmistuda. Umbes kahe aasta pärast algava tõusu ajal peab kõik töötama nagu kellavärk.

Ei usu, et laevandus saaks olla kogu Eesti majanduse tugisammas, mis aga ei tähenda, et seda ei peaks jõuliselt arendama. Praegu, kui peaaegu kõik laevad on pankadele panditud väljaspool Eestit ja turg on maas, ei ole pangad eriti altid jurisdiktsiooni vahetama. Küll aga võib see olla võimalus maailma staaplitelt arvukalt tulevatele uutele laevadele. Vähemalt Euroopa Liidust pärit tellijatele võiks asjal olla jumet.