Postimees: Merendusrahvas kahtleb ühendamises (Jaano Martin Ots)

20.06.2020Meediakajastus
MINISTEERIUM TAHAB ÕHU-, VEE-, RAUD- JA AUTOTEID ÜHTSE JUHTIMISE ALLA

Valitsuse neljapäevane otsus liita veeteede amet ja lennuamet maanteeametiga ning moodustada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juurde merenduse asekantsleri ametikoht tekitab merendusringkondades vastakaid arvamusi.
Eesti laevajuhtide liidu juhatuse esimees Tauri Roosipuu ütles, et keegi pole ühendameti loomise kava merendussektorile piisava põhjalikkuse ja veenvusega tutvustanud ning kuna puudub ülevaade, kuidas valdkonda juhtima hakatakse, on keeruline reformi mõju hinnata.
«Meremehi ühendavad organisatsioonid tegid märtsis vastava pöördumise ka peaministrile. Ei saa rääkida merendussektori toetusest, nagu väidab MKM,» märkis Roosipuu.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) esimees Jüri Lember leidis, et veeteede ameti liitmine ühtse transpordiameti koosseisu pole põhjendatud. «Risk, et leivalabidaga mesipuusse löödav kana lähiajal enam efektiivselt ei mune, on üsna suur. Kahjuks käsitletakse mereäärses Eesti Vabariigis merendust endiselt väga kitsalt, nagu maantee jätkumist merel,» ütles ta.
Seevastu merendusnõukoja president Tarmo Kõuts tunnustas peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) panust merendusteemale tähelepanu pööramisel ning MKMi merenduse asekantsleri ametikoha sisseviimisel. «Peame suuremat eesmärki jälgides ehitama meremajandusharu üles konkreetselt, hästi ja kiiresti ning tagama, et hinnatud spetsialiste enneaegu ei koondataks või nad solvununa ei lahkuks,» rõhutas ta.

Riik loodab kokkuhoidu

Minister Taavi Aasa (Keskerakond) sõnul näitas analüüs, kui tähtis on valdkondadeülene transpordiamet, millega ministeeriumi teatel tahetakse liita ka raudtee. «Inimestele tähendab ühendamet eelkõige paremaid avalikke teenuseid.
Tekib ühtne teenindusstandard, e-teeninduskeskkond ja suhtluskanal,» ütles ta.
Riigikogu merenduse toetusrühma liige Annely Akkermann (Reformierakond) ei ole kavast vaimustatud. «Ei näe ametite liitmisel kokkuhoidu või sünergiat, tegelikult ametid üksteist ei dubleeri,» lausus ta.
Samuti merenduse toetusrühma kuuluva Sven Sesteri (Isamaa) selgitusel on ka temal ametite ühendamise suhtes teatavad kõhklused.
«Ühelt poolt riigireformi raames muudab see riiki efektiivsemaks, toob kulud paremini kontrolli alla ja tõstab teenuste kvaliteeti. Teisalt on oluline vaadata, et ei tekiks olukord, kus merenduse osatähtsus ühendametis kahaneb,» rääkis ta. Sester tõi tulevase tippametniku ülesannetena esile merenduse õigusloome, mereriigi turundusprojektid ning Eesti esindamise merendusorganisatsioonides.
Merenduse nõukoja ja toetusrühma järgmine kohtumine on 1. juulil, kui hakkab kehtima uus laevade lipu alla toomise seadustepakett.
Kaugesõidukapten ja merendusnõukoja liige, veeteede ameti endine peadirektor Rene Arikas juhtis tähelepanu, et kuigi laevandusseadus jõustub, pole enamiku vajalike tegevustega alustatud või on need graafikust maas. Ühe näitena tõi ta rahvusvahelise turunduse ja müügi, millega pole keegi tegelema hakanud.
MKM plaanib võtta laevandusseaduse turundustegevused üle pärast ametite ühendamist 1. jaanuaril 2021, enne aga peab valitsus täpsustama ühinemise detailid ning riigikogu need kinnitama. «Kiireks läheb,» tõdes Akkermann ning lisas, et ta pole näinud, kuidas mõni ministeerium midagi edukalt turundaks.

Merendusharu tähtsus

Veeteede ameti praeguste ülesannete loetelu on lai, ulatudes meremeeste diplomite kinnitamisest laevateede mõõdistamise-märgistamise ning jäämurdetöödeni. Kes ja kuidas neid ülesandeid tulevikus täitma hakkab, pole praegu veel selge.
Kõuts rõhutas, et kui valitsus teeb poliitilise otsuse kolme ametkonna ühendamiseks, tuleb vältida olukorda, mis juhtus politsei- ja piirivalveametis, kui ühendamisest sai juhtiva ameti domineerimine ning teise ameti sisuline likvideerimine.
«Piirivalveameti hävitamine oli ja on suur julgeolekurisk. Ka meremajandus on palju enamat kui transport ning see majandusharu on praegu endiselt kriisis,» rääkis ta.
Kõuts rõhutas, et MKMis peab tekkima meremajanduse planeerimise ja juhtimise võimekus, mida pole seal senini olnud. «Loodav asekantsleri positsioon ja teda toetav struktuur tuleb sisustada kindlate ülesannete ning võimekusega arendada ja esindada Eestit kui mereriiki nii meeskonnana kui ka juriidilises ja poliitilises mõttes,» märkis ta.

“Kahjuks käsitletakse Eesti Vabariigis merendust endiselt väga kitsalt, nagu maantee jätkumist merel.”
EMSA esimees Jüri Lember

PIKEMALT LOE MERENDUS.POSTIMEES.EE

KOMMENTAAR

Asutused oleks mõistlik hoida lahus

RENE ARIKAS
veeteede ameti endine juht

Veel pole teada, millised hakkavad olema nõuded asekantslerile ning kantsler ei asenda ametit. Olen endiselt seisukohal, et tegemist pole sisulise reformiga, vaid poliitilise liikumisega, millega ei kaasne olulist raha kokkuhoidu ega valdkonna sisulist arengut. Sääst saab tulla ainult tugiteenuste alalt, aga see on juba praegu delegeeritud riigi tugiteenuste keskusele. Kolme ühendatava ameti peale on kavas koondada kuus inimest, kokkuhoid oleks 300 000 eurot aastas. Kogu transpordisektori maht on aga 800 inimest ja rahaline käive 300 miljonit eurot!
Veeteede ameti ja lennuameti ühendamisel maanteeametiga läheb ühendameti kätte mereteede hooldamine ning lisaks lumelükkamisele ja liivatamisele tuleb sellel vastutada raudteede ja jäämurdmise eest.