Postimees: Ministrid lehvitasid Vene karule (Nils Niitra)

03.06.2016Meediakajastus

Ministrid tegid neljapäeva õhtupoolikul jalutuskäigu mööda Eesti-Vene piiri, märkamata neid Venemaalt ja Eestistki seiravaid fantoome. Ainult laskepesast paistnud objektiivihelk kinnitas, et ministrite tegevus pakub idanaabrile huvi.

Kagu-Eestis algas parmuhooaeg tavatult vara. Rahandusminister Sven Sester püüab kurja putukat tappa, laksates majandus- ja taristuminister Kristen Michalile keset pressikonverentsi vastu laupa. Niisiis pidas valitsus neljapäeval Piusa kordonis väljasõiduistungi, pressikonverentsi ja läks seejärel võsast puhastatud piiri vaatama.

Käisin samas 2014. aasta sügisel pärast seda, kui Vene eriteenistused olid minema viinud Eston Kohvri. Siis olid kohal peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja mõned politseibossid. Õhkkond oli palju vabam.

Nüüd leidus eile ka ametlikult avatud ja käbiks hüütava uue kordoni aia taga ning sees hulk tava- ja kaitsepolitseinikke. Üks neist meenutas oma heleda mütsilotiga veidi suvitajat, ainult särgi alt paistev kuulivest viitas elukutsele. Mõelda vaid, kui Vladimir Putinil tekiks mõte õdusale tunnipikkusele piirijalutuskäigule suundunud riigivalitsuse liikmete enamik endale kahmata!

Vaheri saapad

Pressikonverents peaks algama kell 14, ent ajakirjanikke grillitakse 27-kraadises leitsakus 37 minutit kauem. Enne pressikonverentsi jalutab aga aias relvastatuna ringi politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher, kes näitab oma ajakirjanduses palju tähelepanu pälvinud saapaid. «Kui panime siin nurgakivi, olid mul veel jalas kolleeg Priit Pärkna saapad ja Aldis Aluse püksid, aga nüüd on mul enda saapad ja enda püksid,» muigab ta. Korrektsuse huvides täpsustab ta kohe, et püksid kuuluvad siiski politsei- ja piirivalveametile.

Käbi näeb tõesti moekas välja, hoone vastas asub üks hüljatud puithoone ja seejärel kaunis viletsas seisus paneelmaja. Märkan vanemat naist, kes tuleb käbi poolt ja läheb oma majja, käes kaks täidetud joogiveekanistrit.

Pärast pressikonverentsi ja enne piirile jõudmist annab Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm üksikasjaliku instruktaaži.

«Vene piirimärk asub tavaliselt 2,5 meetrit piirist Vene territooriumi sees,» selgitab ta. «Näete ka eelmärgistatud puutokke, kuhu tulevad Eesti piiripostid, mis on samuti 2,5 meetrit piirist. Eelmärgistatud posti ja Vene piiriposti vahel asub mõtteline joon, niisiis jääb piiripostide vahele viis meetrit.»

Piirivalvurid jäävad piiri ja jalutava seltskonna vahele. «Ärge palun minge meist rohkem piiri poole. Meil ei ole vaja, et keegi teist või ministritest teeks kasvõi ühe sammu Venemaale.»

Tamme sõnul on teada, et Vene piirivalvurid teavad ringkäigust ja filmivad delegatsiooni. «Palun ärge filmige otse Venemaad, ärge keerake oma kaamerat Venesse. Sel juhul läbime tõenäoliselt selle patrulli edukalt.»

Samast lõigust saigi alguse piiri puhastamine – tunamullu sügisel näitasid piirivalvurid Rõivasele ja Pevkurile piiri olukorda ning töö läks mühinal lahti. Piusa kordoni juhi Valmar Hinno jutu järgi on ammu möödas ajad, mil Vene piirivalvuritega juttu aeti ja koos suitsu tehti. Nüüd antakse möödudes au, sõnagi ei räägita. Erandiks on piiri ühisülevaatused.

Hinno sõnul on Vene poolel kindlasti praegugi keegi metsas pikali ja vaatleb meid. Üritan näha läbi võpsiku silmi, aga ei midagi.

Lõpuks osutab Hinno Vene piiripoolel olevasse laskepesasse, kust paistab ekstra ministrite visiidi puhul pikk kaameraobjektiiv. «Naeratage,» soovitab Vaher. «Seal sees ilmselt keegi vaatab meid.» Mõni lehvitabki.

See kõrgetel puitpostidel okastraattara on üksiti ka venelaste kõige paremini hooldatud piirilõike. Petseri linn asub siit kõigest kolme kilomeetri kaugusel. Samast kandist on aga pärit telekaadrid üle piiri roomavatest vietnamlastest. Põgenikud ei karga mitte üle okastraadi, vaid roomavad läbi aia alt.

«Tõsiselt see aed tegevust ei sega, kui, siis ehk mootorsaaniga ülesõitmist, mida veel 12–13 aasta eest praktiseeriti,» lisab Hinno. «Inimene läheb üle, kastid salakaubaga visatakse üle – aed on loomadele.»

Hanso õnn

Piirirada peavad enda omaks ka sipelgad, kes kõndijatele kihvad jalga löövad. Keskkonnaminister Marko Pomerants teab, kui halastamatu on loodus, temal on peas ka spetsiaalne sääsevõrguga müts.

Ministrid tunnevad huvi, milline tehnika on venelastel. «Kindlasti on seal tehnikat, ehkki täpselt ei tea,» kostab Hinno. «Neil on vaatlustornid, kus kasutatakse ka nukke, kui meest pole panna. Erinevusi on tehnika sisus, aga taktikas ei saa olla väga suurt vahet.»

Teisiti on ka see, et kui eestlased kõnnivad piiriribal üsna nähtavalt, jääb venelaste patrullrada rohkem metsa ja võsa varju. Küsin otse, kas Vene poolel on rohkem või vähem mehi kui Eestis. «Julgen väita, et ma ei näe väga suuri erinevusi,» ütleb Hinno.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kui tuntud patrioot tunneb huvi, kas võiks võtta Vene piiriposti küljest ära metallist vapi. «Kas selle tohiks sealt posti küljest ära võtta?» Hinno vastab: «Me võime helistada naabritele ja küsida.»

Kaitseminister Hannes Hanso teeb naabrite piiriposti taustal selfi. «Eesti kaitseminister, kellel ei ole midagi pistmist piiriga peale selle territoriaalse pretensiooni, mis tal on Vene riigi vastu, mis sa poseerid ennast!» sorkab Ligi. Saarlane kostab, et kasutab eksootilist võimalust.

Rõivas aasib, et kui Hanso saaks veel rattaga ka sõita, siis oleks sihuke elamus! «Ma olen väga õnnelik,» pihib ülikonna nokkmütsi ja golfisärgi vastu vahetanud mees.

«Ta tunneb ennast kabinetis väga ebamugavalt,» märgib Rõivas.

«Nihelen ühe koha peal,» möönab Hanso.

«Peaga töö talle väga ei istu,» märgib Ligi.

«Kevadtormi ajal käis ja magas väljas sõdurite juures,» ei jäta Rõivas lisamata. «Sulle pole hotelli vaja, saame odavamalt läbi.»

Küsin, kas Hansot valitsusest Uhhuduurile lastakse. «Ajame koalitsiooni lõhki, saab rahulikult minna,» vastab ta.

Rõivas küsib nüüd Hansolt murelikult, kaua üks Uhhuduur kestab. «Neli kuud tavaliselt.»

Nelja kuud ilma kaitseministrita märkaks küllap ka NATO partnerid. Hanso lubab saata kirju, et tuleb kohe valitsuse istungile, aga sel nädalal ei saa.

«Siin on korralikud seenemetsad, käite ka vahepeal?» küsib rahandusminister Sester piirivalvurilt. «Ma arvan, et vabast ajast ikka käime,» vastab viimane. On paar head kohta, kust leiab näiteks kevadkogritsaid.

Sester hakkab keset metsa järsku piiri väljaehitamise maksumuse üle mõtisklema, põrnitseb Pevkurit ja tõdeb, et kokku rohkem kui 70 miljoni eurone projekt on kallis.

«Sa teed kas ühe korraga korraliku investeeringu või tahad hakata igal aastal miljoneid paigutama,» on siseministril vastus valmis. Sesteri kurtmine kõrge hinna üle olevat valitsuses standardnali – keegi peab raha ka lugema.

Ligi selfi

Küsin Pevkurilt, kaugel on Läti oma piiri tugevdamisega. «Lätlased on otsustanud, et panevad järgneva kolme aasta jooksul 400 kilomeetri peale 20 miljonit,» lausub ta.

Seda on vähe, eriti arvestades seda, et suure osa Eesti-Vene piirist katab Peipsi järv, mida valvatakse odavamalt ja radariga. 20 miljoni euro eest ei saa kõrgtehnoloogilisi sensorlahendusi, vaid lihtsalt piiriala puhastatud ja aia vahele.

Aga Leedu, kellel on piir ka Valgevenega? «Leedu kindral ütles, et nad said eelmise aasta lõpuks kõigisse kordonitesse interneti,» lisab Vaher.

Paarikilomeetrine teekond piiril hakkab läbi saama, Pevkur näitab parajasti kuivanud sisalikku, kui metsast hakkavad välja ilmuma maskeerimisülikondades tegelased. Need paarkümmend maskides fantoomi hiilisid terve jalutuskäigu aja meiega märkamatult kaasa, olles kohati viie meetri kaugusel. Ministrid teevad piirivalve eriüksuslastega grupipildi.

Järgneb teekond rongivaesesse Koidula raudteepiiripunkti ja veel ka tavapiiripunkti. Ligi teeb seal uue piiripostiga Venemaa taustal selfi.

Kas see läheb ka Facebooki? «Ei tea, kas ta läheb. Liiga palju ei taha panna. Mul oli üks teine pilt, aga see kadus ära kuhugi – tahtsin panna grupipildi.»

Ei kadunud – Facebooki läks siiski grupipilt eriüksuslastega.