ARKADI POPOV
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees

Viimase kuu jooksul on epidemioloogiline olukord Eestis näidanud stabiliseerumise trendi, samas on tegemist laialdase viiruse levikuga ja suure haiglaravi vajavate patsientide arvuga. Uutel koroonaviiruse tüvedel on võrreldes seni levinutega suurem nakkavus ja nende levimisel nakatub rohkem inimesi. Kuigi nad otseselt haiguse raskust ei mõjuta, tõstab suurem nakatunute arv populatsioonis kaudselt haiglaravivajadust ja suremust. Praegu töötab Eesti tervishoiusüsteem plaanilise ravi olulise piiramise tingimustes, Covid-19-voodikohtade hõive moodustab keskmiselt 70 protsenti ja teatud haiglates kasvab perioodiliselt 80-85 protsendini. Statsionaarset ravi vajavate Covid19-patsientide arvu suur kasv toob kaasa haiglate ravivõimekuse suurendamise vajaduse, mis avaldab negatiivset mõju plaanilise ravi kättesaadavusele. Vaktsiini esimese doosi saanud inimeste osakaal on vaid 1,9 protsenti, neid, kes saanud kaks doosi, on ainult 0,4 protsenti ning Covid-19 on põdenud u 3,3 protsenti elanikkonnast. Minu hinnangul oleks praeguses olukorras ennatlik kehtestatud piiranguid leevendada.

SVEN SESTER 
riigikogu liige (Isamaa)

Eelmine koalitsioon hoidis koroonapiirangute puhul mõistlikku joont. Eesti on suutnud viiruse levikut kontrolli all hoida, vältides samal ajal lauspiiranguid. Piirkonniti on esinenud erisusi, kuid kultuurielu, koolid ja majandus on olnud avatumad kui teistes Euroopa riikides. Oleme suutnud seda teha tänu Eesti inimeste mõistlikkusele, ekspertide soovitustele ja teaduspõhistele otsustele. Liiga rangete piirangute kehtestamine väsitaks ühiskonda ning võib anda vastupidise efekti. Mitmes Euroopa riigis on kujunenud suured piirangutevastased meeleavaldused juba normiks. Loodetavasti jätkab uus valitsus poliitikat, mis üritab leida tasakaalu tervisenäitajate ja ühiskonna avatuse vahel. Majanduse avatuna hoidmise nimel on väga oluline rahvusvaheline koostöö. Kui riigid hakkavad piire sulgema nagu kevadel, kannatavad selle tagajärjel kõik Euroopa riigid. Euroopa Liidu põhivabadused – inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine – tuleb tagada ka kriisioludes ning siin lasub valitsusel otsuste tegemisel suur vastutus.

TIIT PRUULI
Eesti Turismifirmade Liidu president

On tõsi, et Euroopas hakkab kohati taas pead tõstma kerge paanika. Nimetagem seda tumepunaseks tondiks. Lisaks rohelisele, oranžile, punasele ja hallile värvile on mängu toodud uus toon – tumepunane. See tähistab riike, kus nakkuskordaja on üle 500. Ka Eesti on täna selline. Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele hakkavad paljud riigid kindlasti tumepunastele piiranguid rakendama. Paanikat võimendab ka vaktsineerimiskriis. See ei tähenda, et reisimine oleks välistatud, aga see on mõnevõrra raskem. See tähendab testimisnõuet ja isolatsiooni kuni teise testini. Nagu oleme viimasel ajal tõdenud, on Eesti valitsusel suhteliselt vähe võimalusi mõjutada teiste riikide käitumist. Kõige rohkem saab ta mõjutada iseenda ja oma kodanike käitumist. Nakatumisnäitaja tuleb saada alla 500. Ma ei näe probleemi, kui mõni lõbustusasutus veel veidi aega kinni on, see pole majanduse alustala. Aga mõni rangem riigisisene piirang võib olla oluline riigi ekspordivõimekuse ja majanduse kui terviku seisukohalt. Ärge kartke neid!

PIRKO KONSA
Eesti 200 juhatuse liige

Eesti 200 leiab, et ühiskonda tuleks hoida nii avatuna, kui viiruse levik parajasti võimaldab. Eelkõige peaksime kuulama eksperte ning tegema faktidel põhinevaid otsuseid. Poliitikutel ja valitsustel on kalduvus üle reageerida, eriti piirangute kehtestamisel, mõtlemata, kui tõhusad on need päris elus. Kui kohvikud on suletud, siis kas inimesed istuvad üksi kodus või kolivad seltskonnad lihtsalt korteritesse, mistõttu kontaktide arv tegelikkuses ei vähene? Kui suur on olnud nakatumine spordiklubides? Need on küsimused, millele tuleb koos ekspertidega leida vastused. Seetõttu on esmatähtis ühiskonna ootuste juhtimine ja kommunikatsioon, mis tooks selgelt välja ka inimeste endi vastutuse viirusega võitlemisel. Vaktsineerimise tulemused ei selgu üleöö, kuid esimeste andmete põhjal saame öelda, et viiruse levik peatub, mistõttu on esmatähtis kiire ja ulatuslik vaktsineerimine. Riikide sulgemine Soome näitel ei ole kindlasti lahendus. Eesti ei peaks seda teed valima. Kuni ei ole piisaval hulgal vaktsineerituid, tuleb jätkata täismahus testimist. Normaalse elukorralduse juurde jõudmisel tasub kaaluda ka nn Balti mulli taastamist, mis tõestas end eelmisel suvel. Eesti võiks siin haarata initsiatiivi ja saavutada vajalikud kokkulepped.