Postimees: Nagu ma näen, räägin tühja tooliga… (Joosep Värk)

18.05.2017Meediakajastus

Üleeilne ööistung näitas, et Reformierakond on opositsionääri rolli kenasti sisse elanud.
Riigikogu ööistung on üks parlamentaarse töö liike, mis olmelises mõttes on osalejatele ehk tüütuim tegevus parlamendis, ent tagantjärele meenutades ilmselt üks meeldejäävamaid seiku kogu riigikogu liikmeks olemise ajast. Seda hirmu, et mõni koosseis neist pääseks, pole, ent põhjamaine mõistlikkus välistab ka ohu, et parlamenti tuleks jääda nädalateks.

Mõneti meenutavad ööistungid ajateenistuse motiveerimisharjutust: pikkade sõnavõttude ja vaheaegadega drillitakse vähem kogenutele sisse riigikogu töökorraldus kogu selle ilus, valus ja võlus.

Võiks lausa öelda, et vanemad olijad naudivad kogu protsessi. Näiteks pole mitte mingit vahet, kas Reformierakond on koalitsioonis või opositsioonis; ikka võib kindel olla, et ühel hilisel öötunnil esitab oma viiendat riigikogu ametiaega teeniv Igor Gräzin mõne protseduurilise küsimuse. Mõnikord sellise, et see paneb isegi tasakaaluka Ene Ergma omaette «Idioodid!» pobisema.

Näiteks üleeile küsis ta rahandusminister Sven Sesterilt (IRL) nii: «Palun, kas sa saaksid seletada, mida mõeldi selle all, et ma käin liiga tihti fraktsiooniruumis? Millele vihjati?» Sester üritas sellele küsimusele ka vastata, ent pidi peagi tõdema selle mõttetust: «Aga kahjuks ma praegusel hetkel, nagu ma näen, juba räägin tühja tooliga, nii et see hetk on juba minu jaoks ka minevik. Kahjuks vist minu sõnum ei jõudnud hetkel enam härra Gräzinile kohale.»

Ööistungid ongi hea koht edevamatele inimestele säramiseks või niisama kõnepidamise harjutamiseks. Näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhi ja Tallinna linnapea kandidaadi Martin Helme sõnavõttudest oli selgelt näha, et ta on viimasel ajal vaadanud kõvasti Nigel Farage’i, aga miks mitte ka Guy Verhofstadti esinemisi europarlamendis. Kuna linnapeakandidaatide debatid on tulemas, siis on riigikogu kõnepult hea koht, kus oma esinemis- ja suurte poliitikute jäljendamisoskust lihvida.

Aga sõumehi leiab teistestki erakondadest. Näiteks Reformierakonna juht Hanno Pevkur võttis ööl vastu eilset oma teeside tõestamiseks kaasa suure raamitud Äripäeva esikülje aastast 1999, mis käsitles ettevõtte tulumaksu kaotamist suure võiduna. Seda näitas ta oma sõnavõtu ajal Sven Sesterile.

Tol hetkel spiikripuldis istunud telelegend Enn Eesmaa (Keskerakond) selgitas Pevkurile seepeale, et järgmine kord tasuks mõelda ka inimestele, kes jälgivad seda otseülekandest ning jäävad pildist ilma. Toosama 1999. aasta reform ja ka varasemad muudatused olidki eile üks reformierakondliku opositsiooni peamine rünnakurelv. Nii Pevkur, Taavi Rõivas, Arto Aas kui ka Jürgen Ligi meenutasid Sesterile mitmel korral peaaegu müütilist Mart Laari ja raskes seisus oleva IRLi hiilgeaegu ning raputasid haavale soola.

Kui eelmise aasta lõpus oli selgelt tunda, et reformierakondlased ei tunne ennast opositsionääri rollis veel mugavalt, siis üleeilne ööistung andis tunnistust, et toimunud on kohanemine. Näiteks Jürgen Ligile ei kehti endiselt ükski reegel ning ta segab rahumeeli vahele ka siis, kui rahandusminister kõnepuldis seaduseelnõu ette loeb.

Teised fraktsiooniliikmed hakkavad samuti harjuma olukorraga, kus asja venitamiseks on iga abinõu hea. Näiteks Arto Aas kasutas väljendit «sistaks tõmbama», mis pakkus kohe võimalusi selle üle arutleda. Kui rahandusminister Sven Sester ütles, et ei tea, mida see tähendab, kasutas spiikritoolil istunud Taavi Rõivas võimalust, uuris selle kiiresti nutitelefoni abil välja ja tegi kogu saalile teatavaks.

Samamoodi palus Keit Pentus-Rosimannus hilisel öötunnil kontrollida, kas riigikogu helisüsteemiga on kõik korras, sest rahandusminister Sven Sesteri vastused ei lähe talle esitatavate küsimustega absoluutselt kokku. Protseduurilisele küsimusele vastama pidanud Rõivas nentis, et hetkel on kõik korras ning ilmselt on probleem kuskil mujal.

Maratonistungi peaesineja Sester ise oli selle kõigega üsna rahul. Kui rahandusminister pulti pidi astuma, ütles ta reipalt saalile: «No tere!» Sellega pälvis Sester saalist naerupahvakuid ja aplausi. Niisuguste esinemiste taktika on tal juba selgelt paigas. Kui keegi, näiteks Jürgen Ligi, talle vähegi teravama küsimuse esitab, vastab Sester kiitusega, et talle meeldib oponendiga debatti pidada, ning naeratab. Kui Sester üleeile öösel jälle puldist lahkuma pidi, kiitsid kolleegid: «Sul ikka on jaksu.»

Üleeilne ööistung oli tegelikult alles soojendus, sest suurem osa seaduseelnõusid oli alles esimesel lugemisel. Tõsisemaks vaheaegade võtmiseks läheb siis, kui eelnõud teisele lugemisele lähevad. Seetõttu võis ka Reformierakond eile «protesti märgiks» ööistungilt lahkuda, kui silme ees terendas Rail Balticu arutelu.