Postimees: Õiguskantsler Madise laidab riigikogu otsuseid

17.02.2017Meediakajastus

Õiguskantsler Ülle Madise (pildil) avaldas riigikogu esimehele Eiki Nestorile adresseeritud kirjas seisukoha, milles kuulutas mullu 19. detsembril otsustatud alkoholiaktsiisi lisatõusu põhiseadusega vastuolus olevaks, sest selle otsusega rikuti õiguspärase ootuse põhimõtet.

«Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. /…/ Tähtajalist lubadust murdes rikuti põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koosmõjus põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega,» leidis õiguskantsler.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et õiguskantsler ei näe vastuolu mitte selles, mida valitsus on teha soovinud, vaid selle tegemise viisis ehk peamiselt selles, kas riik saab teha muudatusi seadusega kindlaks määratud aktsiisitõusudes. «Tegemist on küllaltki vastuolulise ja juriidiliselt nüansirohke teemaga. Me analüüsime õiguskantsleri argumente ning sõltub riigikogu otsusest, kas see küsimus jõuab riigikohtusse,» lausus ta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et loomulikult mõjutab alkoholiaktsiisi varem kokkulepitust kiirem tõstmine alkoholitootjate tegevust negatiivselt ning võib vähendada nende kasumit. «Küll ütleb seadus, et riigil on õigus tulevikus rakenduvaid alkoholiaktsiisi määrasid muuta, kui selleks on kaalukaid põhjusi,» lisas ta.

Ossinovski märkis, et aktsiisipoliitika tegelike eesmärkide suhtes on õiguskantsler jõudnud valitsusega täpselt samale seisukohale – alkohol on meil üks suurimaid tervisekahju põhjustajaid ning piiranguid alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele on seetõttu vaja.

Õiguskantsler võttis eile sõna ka sotsiaalmaksu teemal. Madise sõnul ei olnud uue valitsuse viimasel hetkel tehtud otsus loobuda sotsiaalmaksu langetamisest 32 protsendile põhiseadusega vastuolus. Küll aga pidas ta kahetsusväärseks ettevõtjate eksitamist selle lubadusega.

Vahetult enne valimisi, 2015. aasta 25. veebruaril võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, mille järgi peab maksutõusu vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.