Postimees: Oravad asusid pensionieelnõu tühjade ettepanekutega vaippommitama (Georgi Beltadze)

18.12.2019Meediakajastus

Opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni saadikud esitasid nädala alguses võimuliidu pensioni teist sammast muutvale seaduseelnõule 739 muudatusettepanekut.
Kui muudatusettepanekuid lähemalt vaadata, siis need seisnevad pigem arvude muutmises. Esitame väljavõtte ühest ettepanekust: «Muuta paragrahvi 9 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 9. Seaduse jõustamine. Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.»»
Järgmises ettepanekus on 1. jaanuari asemel 2. jaanuar, siis 3. jaanuar ja nii kuni 17. detsembrini välja.

Mäng arvudega

Teine suurem muudatuste plokk keskendub kavandatud seadusepügalale, kus teisest sambast väljamakstav summa, kui see ületab 10 000 eurot, jaguneb vastavalt algul 10 000 eurot ja hiljem muudes osades. Opositsioon žongleerib siin arvudega ja on ettepanekutes alandanud 10 000 eurot 9900-le, 9800-le ja nii edasi.
Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütles, et on vale arvata, justkui neil ei ole eelnõule sisulisi ettepanekuid. Need on tema sõnul koos sotsiaaldemokraatidega välja töötatud oma pensionit puudutavas seaduseelnõus, mille nad eelmise nädala neljapäeval riigikogus uuesti menetlusse andsid. See on seesama, mille võimuliit hiljuti välja hääletas.
Sutt tunnistas, et see, mida nad teevad, on tõesti pesuehtne obstruktsioon. «Ega see ei ole ainulaadne. Seda tehakse kogu aeg ka mujal,» lisas ta.
Poliitik sõnas, et opositsioon tahab küll arutelu pensionireformi üle, ent koalitsioon ei ole näidanud aruteluks vähimatki soovi. «Ei tunne, et vastaspool oleks selleks valmis. Seetõttu peamegi vajalikuks kasutada kõiki võimalikke parlamentaarseid vahendeid,» rõhutas Sutt.
Isamaa erakonda kuuluv riigikogu liige Sven Sester leidis aga sarkastiliselt, et see ongi oravapartei sisuline arutelu. «Ses mõttes on kahju. Tegelikult on oodatud kõik ettepanekud. Aga näib, et Reformierakond püüab mõttevahetust tappa.»

Tahaks muu üle arutada

Sester rääkis ka, mida ta opositsioonilt ootaks. «Pensionikonto on ju täiesti uus investeerimisvahend. Pigem tahaksime arutleda selle üle, millistesse varaklassidesse nad tahaksid laiendada inimeste investeerimisvõimalusi. Kus nad näeksid varaklasside suhtes riske. Need on need arutelud, mida soovime näha. Ent arutada seda, kas seadus jõustub 2. või 3. või 4. jaanuaril, see ei ole see koht.»
2. detsembril läbis riigikogus esimese lugemise koalitsiooni esitatud kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.