Postimees: Oravad üksi teiste vastu (Kadri Hansalu)

12.02.2015Meediakajastus

Hoolimata tulevase valitsusliidu koosseisust on pärast riigikogu valimistulemuste selgumist kindlasti oodata tööjõu maksukoormuse vähenemist, leidis poliitikauuringute keskus Praxis erakondade programmide analüüsimisel. Teoks saavad tõenäoliselt nii tulumaksuvaba miinimumi oluline tõus kui ka sotsiaalmaksu langetamine.

Praxis aga kahtleb, kas need muudatused ikka viivad soovitud muutusteni majanduses, kuna nendega soositakse just tööjõumahukat tootmist. Mõttekoja hinnangul võiks pigem keskenduda meetmetele, mis tegelevad spetsiifiliste probleemidega, nagu piiratud töövõimega isikute töölevõtmise soosimine või sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mille kulu riigieelarvele oleks väiksem kui üleüldine sotsiaalmaksu langetamine.

Selliseid konkreetseid ettepanekuid erakondade programmidest muidugi ka leiab, kuid need on kõigil väga erinevad – tööjõumakse langetavate lubadustega erakondadeülesed suunad ka piirduvad.

Reformierakond lubab säilitada suures plaanis praeguse süsteemi, sh ühetaolise tulumaksu ja ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastuse. Küll aga lubatakse teha väike tagasiandmine ning langetada sotsiaalmaksu kahe protsendi ja töötuskindlustusmaksu määra 0,45 protsendi võrra. Lisaks lubatakse kahekordistada tulumaksuvaba miinimum.

Suuremad vasakparteid ehk Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Keskerakond tahavad rikastelt raha vähemaks võtta ehk kehtestada astmelise tulumaksu ning klassikalise ettevõtete tulumaksu. See tähendab, et ettevõtted maksaksid makse kogu teenitud tulult, mitte ainult dividendidelt nagu praegu.

Ettevõtete tulumaks?

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on küll ettevõtete tulumaksu vastu, kuid soovib küllalt keerulist tulumaksuvaba miinimumi arvestamise süsteemi, mis Praxise analüütikute hinnangul on vaatamata IRLi vastuväidetele selgelt kolmeastmeline tulumaksusüsteem.

Riigikogu liige Sven Sester (IRL) kinnitas, et ka praegu ei ole erinevate maksumaksjate maksuvaba tulu suurus ühesugune, kuna seadus lubab maksustatavast tulust maha arvata näiteks tasutud eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused jne.

«IRLi maksureformiga lisatakse praegu kehtivatele maksuvaba tulu suurust mõjutavatele eranditele üks, mille kohaselt on alla 846 euro kuus teenivate inimeste maksuvaba miinimum suurem. Tulumaksumäär on ja jääb 20 protsendile ning mitte keegi ei hakka sellest rohkem tulumaksu maksma,» selgitas ta.

Parlamendivälised erakonnad Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pooldavad küll sarnaselt Reformierakonnaga eraisikutele ühetaolist tulumaksu, kuid tahavad ettevõtte tulumaksu taastamist ning ka käibemaksu langetamist.

Kui astmelise tulumaksu ümber on arutelud justkui juba ammu ära peetud, siis sel valimisperioodil on teravalt tõstatunud küsimus ettevõtete tulumaksu kehtestamisest.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles, et klassikaline ettevõtete tulumaks vähendaks Eesti atraktiivsust, investeeringuid ja töökohti, aga tooks ka suurema administratiivkoormuse, maksuoptimeerimised ja tulude varjamise.

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni hinnangul parandaks nende välja pakutud 12-protsendilise klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamine aga ettevõtluskeskkonda ning suurendaks riigieelarve tulusid, mis võimaldaks pakkuda ettevõtjatele korras taristut ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Tarbimine kulukas

IRLi hinnangul on aga kapitalimaksude puhul nominaalsest maksumäärast olulisem see, kas ettevõtjad on motiveeritud tulu välja võtma Eestis, mitte naaberriikides, vihjates sellega vajadusele piirata laenu nime all dividendide maksmist välismaistele emafirmadele.

Riigikogu liige Rannar Vassiljev (SDE) leidis, et just nende ettevõtete tulumaksu mudel, kus vaid kasumlikud suurettevõtted panustaksid regulaarselt riigieelarvesse, motiveeriks muuseas välisomanduses ettevõtteid Eestis edaspidi kasumit jaotama.

Praxise analüüsi kohaselt on aga kogu Eesti maksusüsteem tugevalt kaldu tarbimismaksude poole ja seda just kapitalimaksude arvelt. Eesti on kapitalimaksude osakaalult SKTst Euroopa Liidus viimasel kohal, kuid tarbimismaksude poolest on Eesti muutumas üheks kõige kõrgema maksumääraga riigiks – vaid Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias moodustavad tarbimismaksud kogu maksutulust suurema osakaalu kui Eestis. Kuid sellele vaatamata toovad mitmete erakondade lubadused kaasa tarbimismaksude kõrge osakaalu säilimise või isegi kasvamise.

Reformierakondlase Ligi sõnul ei ole see mingi probleem. «Pole olemas kehtestatud standardit maksuproportsioonide kohta,» ütles ta. «Maksusüsteemid konkureerivad rahvusvaheliselt. Need, kes suudavad vähem maksustada investeeringuid ja töökohti, on töökohtades ja investeeringutes võitjad. Need riigid, kes püüavad välja mõelda mingeid muid põhjendusi, saavad nõrgema majanduse.»

Keskerakondlase Simsoni hinnangul on aga maksusüsteemi tasakaalust väljas olemine väga tõsine probleem. «Selline maksustruktuur ei ole kindlasti õiglane, kuna tarbimismaksud on oma olemuselt regressiivsed, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol suhteliselt suurema osa enda sissetulekust,» selgitas ta.

Vabaerakonna tegevjuht Margus Maidla leidis samuti, et süsteem vajab muutmist. «Me tahame, et Eesti ühiskond areneks tasakaalukalt ja mitte kiiva, seni on aga kogu meie maksusüsteem soodustanud rikkuse loomist ja rikkaks olemist, mitte vaesuse vähendamist, mis esmapilgul justkui ei ole vastunäidustatud tendentsid, kuid on seda siiski,» rääkis ta.