Kuigi eestimaalasi paistab õnnistavat palgaralli, ei ole seda ületav hinnatõus toidukorvile loodetavat mõju avaldanud. Kriitikud väidavad, et 2017. aasta tulumaksureformi mõju on nüüdses erakorralises majanduskeskkonnas ilmsem kui kunagi varem.
Juba kaks aastat on Eesti elu kõri pigistanud tervisekriis. Üheksa kuu jooksul teist korda väed Ukraina piirile koondanud Venemaa on viinud nii Eesti kui kogu Euroopa julgeolekukriisi. Nüüd on meil ka energiakriistõsi, Venemaa gaasitarnete manipulatsioonide tõttu on seegi osa hübriidrünnakutest ja julgeolekukriisist.
Kas Eesti elanikkonda ähvardab ka laiem toimetulekukriis? Energiahinna tõus on vaid üks asjaolu, mis sellise mure tekitab.

Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul näitas nende tellitud kuu aja tagune uuring, et 79 protsenti Eesti inimestest peab toitu kalliks või liiga kalliks. Veel enam: 60 protsenti tarbijatest on pidanud üldise hinnatõusu pärast vähendama kulutusi toidukaubale. «Tarbijate sissetulekud ei kasva praeguse suure hinnasurvega samas tempos, kuid kokkuhoid ei peaks tulema pere toidueelarve ja täisväärtusliku toidu arvelt,» märkis Kilpiä.

Reaalpalga kasv on väga tagasihoidlik

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson tõdes, et nemadki täheldasid detsembris esimesi kurjakuulutavaid märke, kui leiva, saia, piimatoodete, köögiviljade ja värske kala koguseline müük hakkas jääma alla varasema aasta tulemustele. «Kui andmeid lähemalt vaatasime, võis täheldada madalama hinnaklassi toodete osakaalu suurenemist ostukorvis. Näiteks oodatud müügimahud ahjupraadide ja -lihade kategoorias jäid tulemata ning need asendusid vorstitoodete müügi hoogsa kasvuga.»
Kui juba suvekuudel alanud toidukaupade kallinemine jõudis detsembriks kuue protsendi peale, siis järgnevatel kuudel ennustab Selver veelgi suuremaid protsente. «Toidukaupades tuleb seista silmitsi paljudes tootegruppides keskmiselt 5-15-protsendilise hinnatõusuga. Kütus on oluliselt, elekter ja gaas kordades kallinenud. See viib kokkuvõttes leibkondade rahakotist oluliselt suurema summa välja kui see, mis samadel põhjustel kallineva toidukauba eest tasuda tuleb.»
Mõistagi on selge, et elukalliduse kasv sunnib inimesi tööandjate uksele koputama. Keskmist palka teenival inimesel tasub raha juurde küsima minnes aga teada, et tema saab sama suurest palgakõrgendusest arvele kümnendiku vähem kui kõrgepalgaline. Kuidas nii?

Kui 2018. aasta jaanuaris tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole tõsteti, ei tehtud seda mitte kõigile võrdselt, vaid astmelisena. See tähendab, et alates 1200 euro suurusest kuupalgast hakkab miinimum iga teenitud lisaeuro juures 55 sendi võrra vähendama, jõudes 2100-eurose brutokuupalga juures nulli.
Teisisõnu tähendab see, et selles 900-euroses palgavahemikus võtab riik endale palgatõusust maksudeks suurema osa kui all ja ülalpool piiri.
Näitlikustame: kui tööandja tõstab praegu 1600 eurot teeniva alluva palka 160 euro võrra, saab viimane oma pangakontole 106 eurot. Täpselt sama summa saavad kätte ka kõik teised, kelle palk on vahemikus 1200-1940 eurot. Kui aga sama palju saab juurde inimene, kelle brutopalk on juba praegu üle 2100, laekub tema arvele 123 eurot ehk 17 eurot rohkem.

«Reaalpalga kasv tuleb väga tagasihoidlik ja ka selle reaalkasvu allesjäävast osast suure osa võtab ära maksuvaba tulu süsteem,» on reformierakondlane Aivar Soerd veendunud. Ta väidab, et süsteem, kus maksuvaba tulu määr on pandud sõltuma maksumaksja aastatulu suurusest ja kus alates 1200 euro suurusest kuusissetulekust hakkab maksuvaba tulu määr järsult vähenema, ei sobi kiire inflatsiooniga majanduskeskkonda ehk täpselt sinna, kuhu Eesti on sattunud.
Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik (KE) nendib, et palgasurve on olnud meeletu, kuid tema inflatsiooniga paralleele ei tooks. «Palk on Eestis viimase kümne aastaga tõusnud 80 protsenti, hinnad aga 40 protsenti. Selline palgatõus pole vastavuses tootlikkuse kasvuga, nii et suure tõenäosusega me väga pikalt sellist palkade kasvu tempot ei näe,» usub ta.

Jüri Ratase (KE) esimese valitsuse (Keskerakonna, SDE ja Isamaa koalitsioon) reformi nimetab ajalooliseks veaks ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE). Minister võrdles süsteemi iseenda saba sööva maoga: mida kiiremini majandus ja sissetulekud kasvavad, seda suurem maksukirves tabab järjest suuremat hulka inimesi.
Omal nahal tunnevad ministri kirjeldatud maksukirvest ka paljud riigipalgalised. Pentus-Rosimannus leidis, et praegune valitsus pingutas «eelarvest leida raha õpetajate ja politseinike palgatõusuks ja nüüd on tänu astmelisele maksule olukord, et palk küll kasvab, aga kuna nad jõuavad järgmisele maksuastmele, sööb see järjest suurema tüki palgatõusust ära».
Üks tulumaksureformi arhitekte, sotsiaaldemokraatide endine juht Jevgeni Ossinovski oponeeris aga Reformierakonnale. Ta meenutas, et tulumaksureform suurendas 75 protsendi palgasaajate sissetulekuid, seega oli reformi sotsiaalne mõju vaieldamatult positiivne. Tollase süsteemi disainil oli kaks põhielementi: tulumaksuvaba miinimum peaks olema võrdne alampalgaga ning täies mahus maksuvabastust peaks saama kuni keskmise palgani, mis tollal oli 1200 eurot kuus.

«Sellest printsiibist lähtudes oleks pidanud igal aastal edaspidi suurendama nii tulumaksuvabastuse suurust kui ka nihutama ülespoole seda piiri, kust alates maksuvabastuse summa väheneb.»
Seda aga ei ole nüüd juba kaks valitsust teinud, tõdes Ossinovski, ning tulemusena on uuel aastal alampalk juba 154 euro võrra suurem kui tulumaksuvabastus ja keskmine palk on tõusnud 1550 euroni. «Mistõttu on maksukoormus hakanud ebaõiglaselt kasvama nii alampalga kui ka keskmise palga saajatel,» nentis ta.
Ta lisas veel: «Poliitiliselt on huvitav tähele panna, et Reformierakond, kes lubas viimastel valimistel anda 500 eurot maksuvabastust kõigile, on oma tegevusetusega tekitanud olukorra, kus viimastel aastatel on kõige enam kasvanud just õpetajate, politseinike ja teiste keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormus.»

Pensionäri olukord paraneb

Tulumaksureformi võib-olla otseseim ohvrite grupp on olnud töötavad pensionärid, kelle puhul töötasu ning pension ehk igakuine sissetulek ületasid 1200 euro piiri. Ehk tekkis omamoodi kurioosne olukord, kus pensioni küll tõsteti, aga iga lisanduva euroga jõudis pensionär uuele maksuastmele, kus see tõusust suurema osa ära sööb.
2023. aasta alguses muutub keskmine pension tulumaksuvabaks, mis seda probleemi leevendab.

Teoreetiline arusaam, et vähemalt 500-eurone tulumaksuvaba miinimum võiks olla kõigile tagatud, on erakondade seas suuresti ühtne. Neli aastat tagasi, kui süsteemi juurutati, selleks eelarves raha polnud ning tsiteerides Korobeinikut, pidid poliitikud «kokku leppima selles mitte kõige elegantsemas lahenduses».
Endine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) arvab sarnaselt Ossinovskiga, et tänases kontekstis vääriks arutelu tulumaksuvaba miinimumi määra tõus vähemalt miinimumpalga tasemele ning ideaalis laieneks see kõigile.

Pealtnäha keeruliste astmete loomist ei pidanud Sester toona probleemiks ega pea ka praegu. Samuti hoiti fookuses loogikat, et kedagi ei hakata karistama selle eest, kui tema sissetulek kasvab.
«Vastupidi, lepiti kokku, et tulumaksuvaba miinimumi määr väheneb laugelt. Võrdluseks võib tuua traditsioonilise astmelise tulumaksu, mille tõttu võib inimene palgatõusu tõttu hakata hoopis vähem raha kätte saama. Eesti on näinud ka kunagi Reformierakonna poolt ellu viidud vajaduspõhist lastetoetust, millest pere võis ilma jääda, juhul kui sissetulek kerkis ühe euro võrra – suhteliselt sarnane hiljuti loodud bürokraatliku energiahüvitise süsteemiga.»
Tagantjärele vaadates leiab Sester olevat omamoodi veidra, et muudatuse oponentide etteheide oli, et maksusüsteem muutub keeruliseks, aga rahvusvahelistes edetabelites on Eesti maksusüsteem lihtsuse poolest juba kaheksa aastat järjest maailma tipus. Samuti pole inimestele tulude deklareerimine tänu e-lahendustele keerulisemaks muutunud.

Ühtlasest maksuvabast miinimumist võidavad jõukamad

Maksuekspert Ranno Tingase (pildil) sõnul oli 2017. aasta tulumaksureformi mõju Eesti elule pigem torm veeklaasis.
«Eesti konkurentsivõime ja  maksusüsteemi vaates väga väike muudatus, kuid tekitas palju segadust väga paljudele maksumaksjatele. Isegi parlamendi liikmed õppisid järk-järgult, mida see muudatus päris elus tähendab, ning vigade parandusi on tehtud siiani. Alles ju muudeti vanaduspensioni saavate  inimeste maksuvabatulu regulatsiooni,» märkis ta.
Ta rõhutas siiski, et maksuvaba tulu andmine lähtub maksevõimelisuse põhimõttest, mis tähendab, et teatud sissetuleku ulatuses pole õiglane inimese tulu maksustada. «See, kuhu ja kuidas see piir tõmmata, on väga paljuski poliitiline otsus. Riigi vaates oli mõistlik anda suurem maksuvabastus, selle asemel et iga sent maksustada ja siis samadele inimestele teise käega toimetulekutoetust anda,» ütles ta.