Menüü 
Postimees: Põlevkivitöösturid kiidavad ressursitasude alandamist (Marge Tubalkain, Andres Reimer)
03.03.2016MeediakajastusValitsuse eile Narvas peetud väljasõiduistungil langetatud otsus alandada märkimisväärselt põlevkivi kasutamisega seotud tasusid annab töösturite hinnangul nende ettevõtetele võimaluse kriitilisest seisust eluga välja tulla.
«40 miljonist eurost, mida põlevkivisektor valitsuse otsusest aastas võidab, läheb kolm neljandikku riigile kuuluvale Eesti Energiale ja ülejäänud 10 miljonit jaguneb Kiviõli Keemiatööstuse ja Viru Keemia Grupi vahel,» ütles Postimehele Viru Keemia Grupi suurosanik Priit Piilmann. «Muudatus on teretulnud, selle mõju peab ettevõtte juhtkond veel läbi arvutama.»
Ehkki kriitilise piiri lähedal töötavatele põlevkivitööstustele mõjub praegu iga väiksemgi hea uudis positiivselt, pole selles tööstussektoris ikkagi garantiisid. «Ei riik ega ettevõte suuda kõiki riske maandada,» ütles BNSile Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
Eesti suurima põlevkivitöötleja Eesti Energia seisukoht on, et eilne otsus vähendas riigimaksudest tulenevaid tegevuskulusid ja andis võlausaldajatele signaali, et riik soovib paindlikuma tegevuse abil säilitada põlevkivitööstust.
«Põlevkivitööstuse praeguse raske seisu on tinginud erakordne olukord energiaturgudel, kus nii õli kui ka elektri hinnad on ajalooliselt madalal tasemel,» ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. «Kui turuhinnad taastuvad, on tööstus kindlasti valmis rohkem panustama kui praegusel keerulisel ajal.»
Rahandusministri ettepanekul otsustas valitsuskabinet viia põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tasemele 0,275 eurot tonni kohta ning põlevkivitööstust enim mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele.
Omavalitsustes, kus põlevkivitööstusettevõte tegutseb, kaotatakse saastetasude suurendatud koefitsientide süsteem, omavalitsused saavad ka edaspidi sama palju ressursitasu kui varem. Muudatuse rahaline mõju sektorile, mis andis mullu riigile tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid ligikaudu 140 miljonit eurot, on umbes 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.
«Soovime võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge nii, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks üle elada olukorra, mille on põhjustanud toodangu madalad maailmaturu hinnad,» ütles rahandusminister Sven Sester.
«Ida-Virumaa olukord on praegu tõsine. Koondamisi on olnud mitmes ettevõttes ja neid võib tulla veel, kogu piirkonna majandus on habras. Jaanuaris saatsin kirja suurtele põlevkiviettevõtetele ja palusin sektori toetamiseks konkreetseid ettepanekuid. Nende alusel ja koostöös teiste ministeeriumidega oleme lahendused nüüdseks välja töötanud.»
Samuti küsib valitsus Ida-Virumaal keemiatööstuses maailmaturu hindade languse tõttu töö kaotanud inimestele toetust Euroopa Liidu Globaliseerumisega Kohanemise Fondist. Tegemist on sama fondiga, millest 2013. aastal said abi Nokiast koondatud töölised.
Valitsus kiitis ka heaks eritoetuse maksmise ettevõtetele, kes võtavad Ida-Virumaal tööle teatud arvu inimesi. Töötukassa koolitaks ettevõtte tellimusel vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid ning riik hüvitaks ettevõttele 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul.
Töötute osas ei ole sihtrühm ainult suurkoondamistes töö kaotanud inimesed, vaid meetme alla sobituvad kõik Ida-Viru inimesed, kes pole viimase kuue kuu jooksul püsivat palgaraha saanud.
Ida-Virumaal on olnud suurkoondamisi mitmes ettevõttes, mis on tõstnud piirkonna registreeritud töötuse määra 11 protsendini.
Põlevkivitööstus annab Ida-Virumaal otseselt tööd üle 6000 inimesele ning kaudselt on põlevkivitööstusega seotud üle 13 000 töökoha, sealjuures sõltub paljude perede sissetulek tervikuna põlevkivitööstusest. Peale töökohtade säilimise tähendab tööstuse konkurentsivõime tõstmine riigile ka olulise maksutulu säilimist. Põlevkivitööstus annab riigi SKTst 4–5 protsenti.
