Postimees: Poliitikud ei rutta valimiskomisjoni hukka mõistma (Uwe Gnadenteich)

11.03.2015Meediakajastus

Kuigi Tallinna valimiskomisjon avastas eile Viktoria Ladõnskaja ja Sven Sesteri hääli ning ringkonna kehtetuid sedeleid taas üle lugedes koguni seitse eksimust, on see ekspertide arvates pigem köömes, mis ei nõua veel kogu valimistulemuse kahtluse alla seadmist.

Kõige kriitilisem oli valimiskomisjoni töö osas justiitsminister Andres Anvelt (SDE). «Nii suur viga on märkimisväärne. Võimalik, et üle tuleks lugeda kogu Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonna sedelid,» pakkus ta.

Sesteri-Ladõnskaja kohavahetus ei pruugi Anvelti väitel sel juhul sugugi ainsaks jääda. «Vead ei muuda esinumbrite jaoks midagi, kuid asendusliikmete jaoks küll – nende vahel olid vahed palju väiksemad. Ma usun, et valimiskomisjoni peaks see juhtum tõsiselt mõtlema panema.»

Paratamatud vead

Sama meelt oli ka IRLi peasekretär Tiit Riisalo, kelle sõnul tuleks riigil kaaluda, kuidas muuta valimised tulevikus ühemõttelisemaks ja häälte lugejaid paremini juhendada. «Ju on valimissedelite vormid, mis ilmselt pärinevad 1990. aastate algupoolest, võimalik teha selliseks, et valijate tahteavaldus oleks lihtsamini kindlaks tehtav,» pakkus Riisalo.

Küsimus pole tühiste killast, sest kui oletada, et valimiskomisjonid eksisid samal määral ka mujal valimisringkondades, võib üle Eesti olla valesti loetud enam kui tuhat häält.

Korduvalt valimistel vaatlejana osalenud EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et vead häälte lugemisel on paratamatud ja olukord oleks halb juhul, kui need määranuks mandaadi ühe erakonna asemel teisele.

Praegu toimus aga kohavahetus IRLi sees. «Minu jaoks on kõige tähtsam see, et hääli saab üle lugeda: Ladõnskaja protest võeti menetlusse, seda ei lükatud vaiba alla,» tõi Helme välja. Tema sõnul on see ühtlasi põhjus, miks pidada pabervalimisi e-hääletusest usaldusväärsemateks.

Endine justiitsminister, Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal on risti vastupidisel arvamusel. Erinevalt Helmest räägib Ladõnskaja-Sesteri häältevaidlus Michali arvates aga hoopis e-valimiste kasuks, kuna seal on sellised vead välistatud.

Emeriitprofessor, statistik Ene-Margit Tiit ei pea seitsme eksimuse ilmnemist traagiliseks. Järgmistel valimistel tuleks inimestele aga rohkem meelde tuletada, millal ikkagi hääl kehtetuks muutub.

«Kui inimene läheb sedelit kasti pistma, võiks töötaja sedeli tembeldamise juures üle küsida, ega valija sedelile parandusi ei teinud, ja kui tegi, siis võiks uue sedeli võtta,» soovitas Tiit.

Vabariigi valimiskomisjoni endine kauaaegne esimees Heiki Sibul ütles, et leitud eksimuste hulk pole midagi ebanormaalset. Erinevad inimkooslused, kes inimkäega kirjutatud numbreid hindavad, võivadki tulla erinevatele järeldustele.

Sibul meenutas, et Ladõnskaja ja Sesteri häälevaidluse sarnane juhtum oli ka 2009. aasta europarlamendi valimistel sotsiaaldemokraadi Ivari Padariga, kelle hääli loeti samuti mitu korda ja saadi erinevad tulemused. «Kui vaadata toonaseid hääletussedeleid, mis me kehtetuks tunnistasime, saab arusaadavamaks, kui raske on hinnata mõningaid käekirju,» rääkis Sibul.

Mis saab edasi?

Sibula sõnul saavad nüüd kõik, kes tunnevad, et Sesteri-Ladõnskaja afäär on rikkunud nende subjektiivseid õigusi, esitada kaebuse. Kuna kaebeõigust on võimalik rakendada vaid Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas, püsib vähemalt teoreetiline võimalus, et uuesti üle lugeda tuleb kõik selles ringkonnas antud hääled.

Vandeadvokaadi ja õigusõppejõu Carri Ginteri sõnul on aga välistatud, et vaidlustada saaks kogu Eesti hääletustulemuse. Tähtaeg kukkus 5. märtsil ja tärmini mõte ongi tagada valimistulemustele õigusrahu.

Tõsi, on kolmaski võimalus – kui vabariigi valimiskomisjon tahaks, võiks ta ise algatada kordushääletuse. «Komisjoni kuidagi selleks sundida ei saa. Tuleb arvestada, et tegemist on äärmusliku meetmega, mis ohustaks tõsiselt Eesti poliitilist stabiilsust,» hindas Ginter.

Eile õhtul teatas VVK, et võtab häälte ülelugemise teadmiseks, kinnitas aga, et leitud vigade suur hulk on erand, mitte reegel. «Vigade ilmnemine on kahetsusväärne, kuid kuna nii sedeli täitmise kui ka tõlgendamise juures on inimesed, tuleb vigu ette,» ütles VVK nõunik Kirsti Kirsberg.

Kolmas lugemine tõi parlamendikoha

• 1. märtsi öö: valimiskomisjon loeb kokku Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita hääled, saades Ladõnskajale Sesteri ees ühehäälelise edumaa: 1395 häält 1394 vastu.
• 2. märtsi korraline korduslugemine: hommikul Ladõnskaja ja Sesteri hääled võrdsustuvad, kuna valimiskomisjon tunnistab kehtetuks Ladõnskaja numbriga sedeli, kus valija näib olevat ühe numbri maha sodinud ja uuesti kirjutanud. Selline sedel on seaduse järgi kehtetu, sest puudub võimalus tõestada, et mahakriipsutust pole tehtud tagantjärele. Õhtul kella 17.50ks tühistab valimiskomisjon veel teisegi Ladõnskaja hääle, millel puudub enne hääle kasti laskmist löödav tempel. Riigikogu koha saab Sester.
• 11. märtsi korduslugemine: Ladõnskaja häälte arv jääb samaks (1393), küll aga tunnistab komisjon kehtetuks kaks varem kehtivaks loetud Sesteri häält. Esimesel neist puudus enne kasti laskmist löödav tempel, teisel oli Sesteri kandideerimisnumber mitu korda üle kirjutatud ja sellel võis kahtlustada esimese numbri parandamist.

Ladõnskaja: tänane tulemus ei rõõmusta mind

IRLi ridades riigikokku kandideerinud ja eilse häälte ülelugemise tulemusena sinna ka pääsenud Viktoria Ladõnskaja ütles, et ei suuda parlamenti saamise üle rõõmu tunda, sest valimistulemuste korduv muutumine jätab õhku terve hulga küsimusi.

«See tulemus, mis mul on tänase seisuga, mind millegipärast eriti ei rõõmusta. Sest kui järjekordsel häälte ülelugemisel tehakse seitse muudatust, siis see ei rõõmusta mind kui valijat ega mind kui kandidaati,» ütles Ladõnskaja vahetult pärast valimistulemuste protokolli ettelugemist.

Ta lisas, et enne järgmisi valimisi tuleks hoolega mõelda, kui hästi meie valimissüsteem tegelikult toimib. «Näiteks see, kui valimissedelil on tempel puudu, siis see on ju mõne ametniku süü. Kui väidetakse vastu, et ega me ei tea ju, kuidas see sedel sattus valimiskasti, siis ka see on minu meelest valimiste korraldaja süü,» ütles Ladõnskaja.

«Ma ei ole varem selle peale mõelnud, aga nüüd mind paneb imestama ka see, miks ei ole valimissedelitel seerianumbreid. Kui sedelitel oleksid seerianumbrid, siis saaks ju lihtsalt kontrollida, kust üks või teine sedel pärit on ja kas see on õiges kohas valimiskasti lastud.»

«Ja see, kuidas kolmandat korda hääli üle loeti ja kuidas ühte või teist numbrit dešifreeriti, tundus ka puhtalt ametnike omalooming olevat,» rääkis poliitik.