Postimees: Ratas: meie liidus pole kavaldamist

20.11.2016Meediakajastus

REKORDEID PURUSTADES. Praegune president seati ametisse seitsme päevaga, uus, «refulutsiooniline» ehk üle aastate Reformierakonna osaluseta valitsusliit loodi kümne päevaga.

Ülehomme täieõiguslikuks valitsusjuhiks tõusev Jüri Ratas peab tähtsaks, et Eesti ei piirduks vaid Tallinna ja Tartuga ning maksusüsteem saaks lõpuks värskendust.

Reede pärastlõunal jätsite teised läbirääkimispartnerid, võtsite kaasa SDE ja IRLi juhid, läksite salapärasesse paika ning hakkasite ministrikohti jagama, lõpetades oma töö laupäeva hommikul kell 8.40. Kas magada olete saanud?

Ikka. Aga on olnud kümme päeva tõsiseid läbirääkimisi. Oli päevi, mis kestsid öösel kella kaheni, aga ka päevi, mil lõpetasime poole nelja paiku.
Partnerid hindavad väga teie organiseerimise ja meeskonna kooshoidmise võimet. Kuidas te ise oma meeskonda hindate?
Meeskond on väga asine. Ma pole kunagi varem elus selliseid läbirääkimisi pidanud ja pean tunnistama, et selle kümne päeva jooksul on mulle väga meeldinud, et on olnud võimalus rääkida kõigist asjadest vabalt. Võimalikult vähese ilustamise ja poliitilise retoorikata. See on väga oluline.
Loomulikult moodustatakse valitsusi erinevatest poliitikatest, aga tähtis on see, et kõik saaksid asjadest ühtmoodi aru ning hiljem poleks kavaldamisi. Seda hindan ma väga kõrgelt, et saime asju vabalt arutada. See on väga suur väärtus.

Oli teil raske?
Lepe ei tulnud kergelt, olid need maksuküsimused või in-tegratsiooniteemad. See on arusaadav. Kõik me kolmekesi tunnetasime aga väga hästi, kuhumaani on võimalik selle koalitsiooniga minna.

Kas teid häirib ütelus, et olete peaminister sotside juhi Jevgeni Ossinovski valitsuses?
Ei ole kuulnud seda. Ei. Pealegi pole ma kunagi varem temaga koos valitsuses olnud.

Olete värske Keskerakonna juht. Kuidas teie erakond, riigikogu fraktsioon püsib ja kaasa elab?
Keskerakonnal oli selge soov teatud ministrikohad saada ja meie jaoks on lõplik valik väga-väga hea.

Peale peaministri koha ei saanud teie partei ühtegi n-ö jõuministri kohta.
Meie soov oli saada kõigepealt kolm ministrikohta: majandus-, haridus- ja maaeluministri omad. Need me saime.
See, et kõik erakonnad soovivad endale rahandusministri kohta – nii ka meie -, on ka mõistetav. Aga Keskerakond ei teinud valikuid üksi, vaid koos kahe partneriga. Samas saime väga olulise riigihaldusministri koha. See tähendab, et kohalikele omavalitsustele ja kogu sellele temaatikale ei ole koalitsioonileppes eraldatud ainult tähelepanu, vaid ka rahastust.

Oma kõnes Keskerakonna volikogu ees viitasite Reformierakonnale. Las nad nüüd jäävad, miks neile vastanduda?
Neile polegi mõtet vastanduda. Asi on väga lihtne: need, kes on valitsuses, peavad tegema kõik, et Eesti rahvas tunneks end kindlalt. Poliitiline kultuur võiks nii palju muutuda, et kui opositsiooni eelnõud tulevad riigikogu saali või ka valitsuse lauale, siis ei tohi lähtuda põhimõttest, et opositsioonil ei ole ühtegi head ideed.

Teie pikalt opositsioonis olnud erakonna juhina oskate loodetavasti seda hinnata ja meeles pidada.
Absoluutselt. Ja veel olulisem on see, et ükskõik kui suur on üks või teine opositsioonierakond, on ta ikkagi saanud rahva mandaadi. Ja kogu aeg nende ideede puhul kotisuu kinni siduda, et sealt ei tohi ühtegi mõtet riigikogu saalis kolmandale lugemisele jõuda, on väga vale. See oleks alavääristav.

Mida soovite peaministrina ära teha? On teil olnud selle koha poole püüeldes oma nägemus?
Jah, ikka on. Kõige tähtsam on see, et suudaksime maksusüsteemi oluliselt muuta. Minu jaoks on see väga tähtis.
Kas see süsteem saab muudetud nüüd lõplikult üht- või teistpidi, aga meie maksusüsteemi muudatus on kindlasti kõige olulisem taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Kui 86 protsenti Eesti elanikest sellest muudatusest võidab ja kui ettevõtjad ütlevad, et küsimus ei ole nendes, kes täna teenivad suuremat palka, vaid nendes, kes teenivad täna väga vähe, siis need inimesed peavad saama sotsiaalset kindlust.
Loodan, et selles valitsuses nähakse ka Tallinnast ja Tartust kaugemale. Nähakse ka elu mujal Eestis. See on see, miks ma ka riigihalduse ministri koha saamist rõhutasin.
Loetlen plaane. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine üksikisiku tulumaksu ärakaotamise osas, väga paljude teenuste andmine kohalikele omavalitsustele, olgu see transport või hariduses. Või kooli tugisüsteemide-õpetajate lisarahastus või koolilõuna. Loodan väga uuelt valitsuselt, et kaob igipõline konkurents ja vastasseis Toompea ja Tallinna vahel. Sellest on Eesti majandus väga palju kaotanud.

Kuidas seda murda?
Näiteks mõningaid üleriigilisi projekte vaadates võidakse öelda, et kui see Tallinnaga koostöös ei sünni, siis me seda projekti ei toeta. Olen veendunud, et Eestil on vaja korralikku rahvusvahelist konverentsi-, turismi- ja kontserdikeskust. Siiralt usun seda! Konverentsiturismis kaotame praegu kindlasti näiteks Riiale, ja see on majandusvaldkond, kus meil on tegelikult olemas potentsiaal, väga ilus asukoht, mis on seisnud selles vallas viimased 16 aastat suuresti jõude.

Kas 2017. aasta kohalikud valimised võivad uut võimuliitu murendada? Peate 2019. riigikogu valimisteni kolmekesi vastu?
Võtan Keskerakonna esimehena kohalikke valimisi väga tõsiselt, aga ka väga kindlalt. Kui rääkida pealinnast, siis meil on olnud seal kogu aeg väga tugev positsioon ning ma ei näe, miks see peaks muutuma. Vastupidi. Usun, et meie erakonna viimase aja tegevus on võitnud juurde toetust pealinlaste hulgas.

Igale uuele võimuliidule püütakse leida nime, lahkuv valitsus kandis kõhklusliidu nime. Kuidas teie oma valitsust nimetaksite?
Olen enese jaoks sõnastanud kõige suurema probleemi ja väljakutse, milleks on rahvastikukriisi ületamine ehk Eesti rahvaarvu taas tõusule pööramine. Sellest peavad lähtuma kõik uue valitsuse tegevused. Küll leiavad meie valitsusele nime teised.

Jüri Ratase valitsuse liikmed

Kuigi Keskerakonnal on riigikogus 27, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 15 ning Isamaa ja Res Publica Liidul 14 kohta, otsustasid erakonnad jagada ministrikohad võrdselt ehk kõigile viis portfelli.

Keskerakond – Peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, riigihalduse minister Mihhail Korb, maaeluminister Martin Repinski.

Sotsiaaldemokraatlik erakond – tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, välisminister Sven Mikser, siseminister Andres Anvelt, ettevõtlus- ja kultuuriminister Urve Palo, kultuuriminister Indrek Saar.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit – kaitseminister Margus Tsahkna või Marko Mihkelson, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna või Kaia Iva, keskkonnaminister Marko Pomerants või Helir-Valdor Seeder, justiitsminister Urmas Reinsalu, rahandusminister Sven Sester.