Õhtuleht:750 riigiametnikku kupatatakse tänavale

28.09.2015Meediakajastus

2016. aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus on hellitavalt vastutustundlikuks nimetanud, alustab täna oma teed läbi riigikogu saalide ja soppide, et pärast tavakohast kiusu ja kemplemist enne aastalõppu kenasti vastu võetud saada.

“Mõned tunnid tagasi kinnitas vabariigi valitsus oma istungil ära järgmise aasta riigieelarve,” ütles rahandusminister Sven Sester eile hommikul, lisades, et teisipäeval annab peaminister Taavi Rõivas eelnõu riigikogule üle ja teeb ühtlasi asjakohase poliitilise avalduse.

“Esimene küsimus on alati, mis poliitikat see valitsus ajab,” jätkas Sester värske eelnõu tutvustamist. “Riigieelarvel on viis põhilist suunda, milles tahame tegutseda nende nelja aasta jooksul. Esimeseks suunaks on Eesti julgeoleku tugevdamine. Kaitsekulud hoitakse endiselt kahe protsendi tasemel, mida paljud meie partnerid saavutanud ei ole. Enamgi veel, me oleme kokku leppinud, et mitmesugused kulud, mis on seotud liitlaste kohalolekuga Eestis, lähevad üle kahe protsendi, tõustes järgmisel aastal 2,07 protsendini. Peale selle oleme võtnud vastu otsuse suunata 20 miljonit eurot meie idapiiri kindlustamiseks.”

Teise prioriteetse suunana tõi Sester välja majanduskasvu edendamise. Prognoositavaks majanduskasvuks järgmisel aastal pakub rahandusministeerium 2,6 protsenti (2015. aastal oli see 1,7 protsenti). 2017. aastal peaks majanduskasv küündima 3,4 protsendini.

Kolmas tähtis suund on madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, mida mõjutab märkimisväärselt just tulumaksuvabamiinimumi tõus. Tänaselt 154 eurolt tõuseb see eeloleval aastal 170-le ja 2019. aastal peaks see jõudma 205 euro tasemele.

Neljanda prioriteedina tõi minister esile lastega pered ja laste sündi soodustava keskkonna loomise.

Vastutustundliku eelarve viienda prioriteedina toob ministeerium esile riigi ja kohaliku halduse reformi ning ääremaastumise leevendamise.

Kuigi valitsussektori (kesk­valitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid) töötajate arvu mehaaniline vähendamine ei olevat rahandusministeeriumi hinnangul eesmärk omaette, püütakse valitsussektori kasvu siiski vältida.

Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Samas peab suhteliselt palju vähenema valitsussektorgi, mis teeb keskmiselt 700 töötajat aastas. Viie aasta jooksul peaks valitsussektor, kus on praegu 119 100 ametnikku ja lepingulist töötajat, vähenema 3500 töötaja võrra.

Üldist palgafondi suurenemist rahandusministeeriumi väitel valitsussektoris oodata ei ole. Palgakasv on võimalik vaid väheneva töötajaskonna tõttu.

“Meie ülesanne on suhtuda maksumaksja antud volitustesse heaperemehelikult ja vastutustundega. Hoolitseda, et kui tööealiste inimeste arv kahaneb, siis valitsussektor ei kasvaks,” ütles peaminister Taavi Rõivas eile hommikul, kinnitades, et järgmisel aastal peab valitsussektorist kaduma umbes 750 töötajat, mis aga ei tohi kahjustada avaliku teenuse kättesaadavust.

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul ei vähenda töötajate arvu vähendamine bürokraatiat ning see peab käima koos riigireformiga.

Töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, kellele alluvat ametkonda ootab ees 236pealine pereheit, kinnitas eile, et suuremad muudatused eeldavad põhjalikumat läbimõtlemist.