Postimees: Riigikogu andis Kreeka abipaketile rohelise tule (Marge Tubalkain)

18.08.2015Meediakajastus

Riigikogu otsustas eile toetada Kreeka kolmandat abipaketti. Kreeka saab programmi järgi 85,5 miljardit eurot.

Pärast pikki kuid kestnud pinevust on lõpusirgele jõudnud Kreeka kolmanda abipaketi heakskiitmine. Eile oli Kreeka abipakett arutlusel riigikogus, kus rahvasaadikud said selgitusi rahandusminister Sven Sesterilt.

Ministri sõnul on abilaenu andmise peamine garantii see, et raha antakse vaid reformide vastu. «Et raha saada, tuleb reformid ellu viia,» sõnas ta eile parlamendi ees. Samasugused olid ka teise abipaketi tingimused – reformide peatamise järel Kreeka enam raha ei saanud.

Esimesed reformid, mis olid eelduseks kolmanda abipaketi läbirääkimiste alustamiseks, läksid Kreeka juuli lõpus parlamendis läbi. Ühtlustati käibemaksumäär, seati sisse solidaarsusmaks, tehti ära pensionireform ja kohendati õigussüsteemi. Oluliseks loetakse ka erandite kaotamist maksusüsteemis ning riigi toimimise tõhustamist.

Briti ajaleht The Guardian kirjutas, et kolmas abipakett muudab uued valimised sügisel peaaegu kindlaks. Kreeka uudisteagentuur ANA-MPA aga vahendas, et usaldushääletus valitsusele võib tulla juba pärast homset, mil Kreeka peab Euroopa Keskpangale maksma 3,2 miljardit eurot.

Ees ootavastest reformidest on enim tähelepanu pälvinud erastamisfondi loomine, kuhu Kreeka peaks üle kandma 50 miljardi euro eest varasid. Kolmanda abiprogrammi plaani järgi peaks Kreeka kolme aasta jooksul maha müüma 6,2 miljardi euro eest varasid.

Esimene pääsuke tundub olevat ka lendu läinud – eile andis Kreeka Saksamaa lennujaamakäitajale Fraport õiguse pikemat aega käitada 14 Kreeka lennujaama. Fraport oli sellele kokkuleppele juba korra jõudnud – läinud aasta novembris. Ent uus valitsus võttis kokkuleppe tagasi. Fraporti esindaja rõhutas Wall Street Journalile, et kokkulepe ei tähenda veel allkirju.

Sester sõnas eile riigikogu ees, et üks Kreeka tulevasi tuluallikaid võiks olla ka pangad. Nimelt on Kreekal osalus neljas suurimas kommertspangas nende oma finantsstabiilsuse fondi kaudu, mis loodi aastal 2010. Pärast pankade rekapitaliseerimist võiks riik nendest osalustest loobuda. «Tõenäoliselt on saadav tulu suurem kui 25 miljardit,» ütles Sester.

Erastamine oli kreeklastel päevakorral ka aastal 2011, toona teatas Kreeka rahandusministeerium varade välkmüügist, mis pidi 2015. aasta lõpuks tooma tulu 50 miljardit eurot.

Juuni lõpus rakendas Kreeka kapitalikontrolli, mida eile taas pisut leevendas. Nüüd pääsevad kreeklased taas ligi oma pangaarvetele – ent vaid arvete tasumiseks ning laenude maksmiseks. Samuti võib teha ülekandeid välismaale – kuni 500 eurot kuus või kuni 8000 eurot korraga juhul, kui laps õpib välismaal. Nädalaid suletud olnud Ateena börs avanes augusti alguses. Sularaha saab ikka välja võtta kas 60 eurot päevas või nädala jagu ehk 420 eurot korraga.

Kreeka abiprogrammi esimeseks väljamakseks on plaanitud 26 miljardit eurot, sellest kümme miljardit eurot ESMi võlakirjadena Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks, 13 miljardit laenuna, millest kaetakse võlakohustusi, ning ülejäänud kolm miljardit makstakse välja osadena, kui eraldi kokkulepitavad vahe-eesmärgid on saavutatud. Edasised väljamaksed sõltuvad Kreeka edusammudest.

IMFi rahaline osalus selgub oktoobris pärast esimest ülevaatust. Sester ütles, et programmis osalemine ei suurenda Eesti rahalisi kohustusi, sest Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESMi on sissemakse tehtud. Küll aga suurendab see varade riske.

«Iga arve peale välja käidud euro suurendab riske,» nentis Sester. Minister ütles, et Kreeka võla mahakirjutamine ei tule kõne allagi, küll aga on arutluskohad Kreeka laenutähtaja pikendamine ning intressi vähendamine.

ESMi suurim osanik ehk Saksamaa hääletab abipaketi üle täna. Briti leht Telegraph kirjutas, et kantsler Angela Merkel on jätnud ära reisid nii Itaaliasse kui ka Brasiiliasse, et veenda oma skeptilisi kristlikest demokraatidest erakonnakaaslasi kokkuleppe poolt hääletama.

60 tema erakonnakaaslast oli läinud kuul kolmanda abipaketi läbirääkimiste alustamise vastu. Hinnanguliselt on vastaste hulk nüüdseks suurem, ent üldiselt sakslased toetavad Kreeka kolmandat abipaketti.

Kreeka rahaasjad

rahavajadus kokku: 93,7

Pankade rekapitaliseerimine 25

Vanade maksmata arvete tasumine 7

Eelarvepuhver ja SDRi hoiuse taastamine 7,6

Tagasimaksed 37,5

Vana võla teenindus 54,1

Intressid 16,6

Kreeka katab sellest ise 8,2

Summad miljardites eurodes

Allikas: rahandusministeerium